1997 Sümfoonia nr 3 ,,Aegade hämarusest", op. 63 1997 ,,Kalevi tulek", op. 64 1998 ,,RAM-i rongisõit" (popurrii tuntud rongisõidulauludest), op 66 1998 Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks, op 67 21 1998 Rahvalauluseade ,,Veere, päike" 1999 ,,Itk isale", op 71 1999 Oratoorium ,,Känn ingen oro", op. 72 1999 Talvekantaat ,,Puhta energia puhang", op. 73 2000 ,,Ood armastusele", op 75 2000 ,,Kaks muhedat habemikku" (popurrii V. Tormise ja U. Sisaski loomingust), op 77 2001 Kantaat ,,Armastusele", op 80 2002 ,,Tõde", op 83 2002 Kantaat ,,Kevadele", op 85 2002 ,,Tähistaeva killukesed", op 89 2003 ,,Benedicamus Patrem", op. 90 (4 versiooni) 2003 ,,Tuhala lood", op 91 2003 Oratoorium ,,Pro Patria", op. 92 2004 Kooripoeem ,,Emakeel", op 97 2005 ,,Benedictus", op 98 2005 Meeskooritsükkel ,,Elu triloogia", op 99 2005 Oratoorium ,,Veni Sancte Spiritus", op. 100 2005 ,,Kadrikantaat", op. 101
lugemikkudesse. · Vältevaheldusliku ik- (dik-, ik-, lik-, mik-, ndik-, nik-, rik-, stik-, vik-) liitega sõnad (alevik, elanik, helistik, juhuslik, kõrgendik, leidlik, meeskondlik, nurklik, omanik, probleemistik, pugerik, rahvastik, sigadik, tühimik · 3-6 silbilised sõnad · Võõrsõnad bolsevik, mensevik, trudovik VORMISTIKUST: · Ains part tugevaastmeline tüvi (asunikku, habemikku, kadastikku, lihunikku, nimestikku) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (hariduslikku e hariduslikusse, meelelahutuslikku e meelehaliutuslikusse, valgustajalikku e valgustajalikusse) · Mitm gen nõrgaastmeline i-mitmuslik või de-tunnuseline tugevaastmeline vorm (andmestike e andmestikkude, armulike e armulikkude, kohustuslike e kohustuslikkude) · Mitm part lõputa (asjaarmastajalikke, laevastikke, sündmustikke)
Mitu looma lõustaga vihmaveetoru kummardusid igast küljest tema poole ja ajasid oma kaelad õieli, et teda läbi akna ava silmitseda. Katuseräästa taga nägi ta tuhandei korstnaotsi, mis kõigist Pariisi kolletest suitsu välja ajasid. Kurb väljavaade vaesele mustlastüdrukute, leidlapsele, 356 surmamõistetule, õnnetule olendile, kel polnud isamaad, vanemaid ega kodukollet. Kui ta nii ülinukralt oma üksinduse peale mõtles, tundis ta oma käte alla ja põlvedele libisevat karvast ja habemikku pead. Ta võpatas (kõik tekitas talle nüüd hirmu) ja vaatas. See oli ta vaene kitseke, elavaloomuline Djali, kes oli oma käskijannale järele jooksnud, kui Quasimodo Charmolue valvesalga laiali ajas. Vaene loomake oli tütarlapse jalgade juures juba peaaegu tund aega lipitsenud, ilma et talle tähelepanu oleks osutatud. Mustlastüdruk kattis teda suudlustega. «Ah, Djali, kuidas ma sind ometi unustada võisin! Sina aga mõtled ikka minule! Oh, sina pole nii tänamatu kui mina!»
annaabi.ee 
