· kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada toidu sobivat kogust ja süsivesikusisaldust. Tuleks jälgida neid soovitusi: · Süüa regulaarselt 4-6 korda päevas · Valida väherasvased lihatooted (veis,kana) · 2-3 korda nädalas eelistada lihale kala
normaalkasvuga viljadele nekroosi- ja värvilaike ning rikkuda nende maitseomadusi. Viirushaiguste tõrje on põhiliselt ennetavat laadi, millega haigestumist vältida ning viiruste levikut piirata. Taimelt taimele kandub viirus haige taime mahlaga kas mehaaniliselt hooldustööde käigus või bioloogiliselt siirutajatega. Viiruse levikul on oma osa ka haigusega saastunud seemnel ja mullal. Mullas levitavad viirusi seened ja nematoodid. Viroosis taime mahl võib sattuda terve taime haavandisse hooldamisel kasutatavatelt lõikeriistadelt või kätelt. Näiteks tubaka mosaiikviirus on väga nakkav ja võib kergesti kanduda võrsete murdmise ajal suitsetaja sõrmedelt tomatitaimedele. Hahkhallitus Botrytis cinerea · Üle 200 teadaoleva peremeestaime · Võib esineda parasiidina või saprofüüdina · Kahjustab kõiki maapealseid taimeosi · Seen talvitub sklerootsiumidena või mütseelina taimejäänustel. ·Nakkus levib kontaktselt või õhuvooludega
Oluline on igal aastal arstlik kontroll: silmapõhjade ja nägemise kontroll jalgade seisundi hindamine neerude talituse kontroll vererõhu jälgimine vere kolesteroolisisalduse kontroll veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas.
suitsetamine. Raviks võib kasutada peenise korgaskehasse süstitavaid lahuseid, mis tekitavad erektsiooni. Kuid see ravi ei aita, kui impotentsuse põhjuseks on veresoonte ahenemine. See süst võib kaasa luua ka ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks mitu tundi kestva valuliku erektsiooni. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas. 13
uurida. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht närvikahjustuse (neuropaatia) ja jalgade verevarustuse häirete (isheemia) tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole. Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemgi trauma võib tekitada luude iseeneslikke murde ja jalakuju moondumist, seda eriti hüppeliigese piirkonnas. Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus
kahjustused nagu hõõrumised ja villid. Nahatundlikkuse ja temperatuuritundlikkuse nõrgenemise korral esineb jalgade põletuste oht; o jalgade higistamise vähenemise tõttu muutub jalgade nahk kuivaks ja tekivad jalakannalõhed. Veresoonkonna muutuste puhul: o esinevad verevarustuse häired nii väikestes kui suurtes veresoontes o jalgade nahk õheneb o haavad paranevad aeglasemalt. Kõikidesse probleemidesse, ka kõige väiksemasse haavandisse tuleb diabeetikute puhul suhtuda väga tähelepanelikult ja hoolikalt. Nn. riskijalgade tunnused: o tundlikkuse häired (nagu vati sees kõndimine) o jalgade asendihäired o vereringehäired o kõrge veresuhkur o jalgade vale hooldus o ebasobivad jalanõud o diabeedile lisanduvad haigused nagu silmapõhjade muutused, neerukahjustus jt. o sageli turses olevad jalad Jalgade kahjustuste ennetamine: 1. Kontroll veresuhkru väärtuste üle. 2. Õige jalgade hooldus. 3
jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired; kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki; urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus; impotentsus; madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia tundemärkide vähenemine või kadumine. 11.4 Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult (Lisa 2). Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. Haavanditega ja vigastustega tuleb kindlasti kohe pöörduda jalaravikabinetti või arsti poole (Lisa 3). Diabeetilise jala üks erivorme on luude ja liigeste muutus hüppeliigese piirkonnas (nn. Charcot' liiges). Et diabeetikute luud kipuvad kergemini hõrenema, siis iga tühisemagi trauma võib tekitada
annaabi.ee 
