“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”
org )
Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub
prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi
inimene pooleldi masin – küborg, masin-orgaanika kelles/milles on ühendatud kaks
poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et
tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega
ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse
ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega
perfomance`id aastatest 1980-1998, vt lisa 1.) just inimese ja masina suhte
küsimustega, täpsemalt robootika ja proteeside probleemaatikaga. Ka prillid on
proteesid, mis võimaldavad meil reaalsust täpsemalt kogeda ning selle kaudu maailma
kontrollida. Kuid erinevalt tavaarusaamale vastavast puudega inimene – terve inimene