Katk (lad.pestis) Katk on inimeste ja loomade äge epideemiline nakkushaigus, mida tekitab katkubakter. Levib harilikult kirpudega, katkuhaigelt näriliselt (rottidelt, suslikuilt, ümisejailt), inimeselt inimesele võib levida ka puute-, piisk-, või kaudse nakkuse teel. Koduloomade (välja arvatud kaameli) ja lindudekatk ei nakka inimesele. Lõimetusaeg on 1-6 päeva. Esineb mitme vormina: Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus. Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik. Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine. Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem. Kaasnevad mürgistusnähud, palavik, südamenõrkus, raske üldseisund, kopsukatku korral vereköha. Ravi: antibiootikumid, katkuse...
Kui tegemist on teise astme põletusega ning see asub liigeste läheduses, võidakse jäse lahastada.Teise ning kolmanda astme põletuste puhul alustatakse koheselt ka antibiootikumravi et ennetada infektsiooni tekkimist. Haavasid tuleb siduda ning puhastada iga päev, mõnikord ka mitu korda päevas. Raskes üldseisundis kannatanu vajab kiiret esmaabi. Tavaliselt kasutatakse juhitavat hingamist, asendatakse vedelikukadu veeni kaudu manustatavate lahustega ning teostatakse samuti haavakorrastus. Suured põletused võivad olla eluohtlikud, mistõttu sageli on vaja pikaajalist intensiivravi kogu organismi tasakaalu saavutamiseks.Lisaks tehakse süst teetanuse profülaktikaks. Operatiivne ravi : Kasutatakse vajadusel küpsel armil Nihutusplastika meetod Absoluutsed operatiivse ravi näidustused: Liigeste funktsioonihäire Raske deformatsioon Armi haavandumine
annaabi.ee 
