Elulugu Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Perekonnapärimuse järgi asutanud talu pärast Põhjasõda sisserännanud perekond. Vähearvulisse vabatalupoegada hulka kuulunud esivanemad panid aluse talu jõukusele, Anna Haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaitsev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa asutanud Haavakivile kodukooli, kus õpetust andnud keegi üliõpilane Tartust. Kuni üheksanda eluaastani oli Anna koduks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed
nagu see ju mitut põlve õndsail Baltimaadel siin kenakesti õnnestunud. Elulugu Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas, Pala külas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma nooruspõlves jäi ta tihti alla vanemale õele Liisa Haavakivile. Ei olnud Anna Haavale antud nii tervist kui ka julgust. Tihti palvetas ta jumala poole, et ta ära sureks ja enam oma emale ning õele häbi ei valmistaks. Küll aga polnud talus hardamat kuulajat vanade juttude vestmisel, kui väike Anna Haava. Nagu paljusid talulapsi õpetati ka teda alguses kodus, üheksa-aastaselt pandi ta Pataste mõisa ja Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.- 1884
Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid näojooned meenutasid rohkem isa ja isalt oli ta pärinud ka oma välimuse peamise ehte, suured sinakashallid silmad
aastal Peterburisse, kus ta leidis ajutist tööd halastajaõena, hiljem oli seltsidaamiks ja koduõpetajaks. Kaotusrikast, rahutut elu tumestas veelgi enam J. Lellepi raske haigus. Saanud Teskovo eesti koguduse pastoriks, suri 1898. aastal ka Lellep. Haava katkestas nüüd kõik suhted ja kirjavahetused ning otsustas ennast matta haigete vanainimeste põetamise töösse Peterburi lähedases diakonissiasutuse. Sellest ,,manala eeskojast" pöördus ta sajandi algul Haavakivile abistama seal veskirentnikuks hakanud venda. !904. aastal tuli raske haigus, mis luuletaja aastaks voodisse köitis. Vaba kirjanikuna Tartus. Haigusest võitu saamisega ärkas ootamatult uus tööhoog, huvi elu ja ühiskonna vastu. Lühikese ajaga valmis mahukas luuletuskogu käsikiri. Haava asus nüüd kutselise kirjanikuna alaliselt Tartusse, elatudes esialgu tõlketööst. Varsti aga ilmusid uued luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie
annaabi.ee 
