AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks?
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 2 riho rästas Hõõrdumine ja kulumine Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Nimetage hõõrdumise liike ja püüdke neid iseloomustada/tooge näiteid! Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Metallide puhul on liugehõõrdetegur kuivalt 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 ehk hõõrdumine on umbes 10 korda väiksem. Veerehõõrdumisel keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda (ratas veereb mööda teed, veeremine kuullaagri kuulide ja laagrivõrude vahel). Hõõrdetegur on liugehõõrdumisega võrreldes palju väiksem. 2. Mida nimetatakse kulumiseks?
pidurid Kaido Tammepõld Lühendid ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto liikumissuuna või kiiruse muutumine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema Auto juhitavus ja ratta haardumine Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi
Esisilda jõudvast veojõust ei ole kasu, sest üks esiratas käib ringi ja esidiffer ei ole lukustatud. Lukustatud tagadifrisse jõudev veojõud rakendub rattale, mis haardub ja rattale, mis käib tühjalt. Et differ on lukustatud, ei käi üks ratas enam ringi ning haarduv ratas paneb sõiduki liikuma. Lukustades lisaks veel esidifri, on kõiki nelja ratast vedavad teljed omavahel jäigalt ühendatud, seega pöörlevad kõik rattad sama kiirusega sõltumatult haardumisest. Hoiatus! Diferentsiaalide lukustamisega tasub siiski olla ettevaatlik. Loo alguses kirjeldatud põhjustel on difrid vajalikud pööramiseks. Mida enam neist on blokeeritud, seda raskem on pöörata. Lukustades kõik diferentsiaalid muutub roolikeeramine tuntavalt raskemaks, ning autot on peaaegu võimatu pöörata.
ProDiags 1. ABS - pidurid Lühendid: ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll EDS elektrooniline diferentsiaali kontroll ESP elektrooniline stabiilsuse kontroll MSR mootori pidurdusmomendi reguleering Auto liikumissuuna või kiiruse muutmine, pidurdamine, kiirendamine või pööramine sõltub ratta ja maapinna vahelisest haardumisest. Haardejõu ületamisel hakkab ratas libisema. Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi.
Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalitehnikaga, tehnohooldusega. Hõõrdekaod sõltuvad hõõrdumise liigist ja neid iseloomustab hõõrdetegur. Vt. joonis Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist. Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Veerehõõrdumine kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda. Veehõõrdumine tekib näiteks jalgratta ratta või palli veeremisel mööda maapinda. Hõõrdetegur on palju väiksem. Kuidas vähendada hõõrdetakistust ja kulumist? Selleks kasutatakse määrimist. 1. Täielik määrimine vedelikulise/gaasilise vahekihiga hõõrdumine vedeliku (õli) molekulide vahel. See on ideaalolukord. 2. Osaline määrimine
sõitja ei siirdu ootamatult üle tee telgjoone. Järelikult tuleb inglise sõidustiili lugeda sobivamaks siis, kui on vaja suurema kiirusega läbida lühikesi üks- teisele järgnevaid kurve või kiiresti korrigeerida sõidu- suunda (sõit linnas, möödasõit). Pikkade ja sujuvate kur- vide puhul sobib aga prantsuse sõidustiil. Keha või masina kallutusnurk kurvis ei sõltu masina margist, vaid ainult kurvi raadiusest, sõidukiirusest ja rataste haardumisest teega. Vähekogenud mootorrattur ei julge sageli masinat küllalt kallutada ja sõidab kurvi Välis- Külghaagisega mootorratta rooli tuleb hoida märksa servale või isegi kurvist välja. Paremas kurvis aga võib tugevamalt kui soolomasina puhul, sest haagise liikuims- sel juhul tekkida raske kokkupõrge vastusõitjaga. Väär on takistuse muutumine avaldab mõju kogu sõiduki liikumis- ka püüe luua kindlustunnet kurvis sisejala mahapanemi - suunale