uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades • Kokkusurutud lause, lauseühendite rohke kasutamine – eesmärgiks esitada võimalikult palju infot ühes lauses • Omakeelsete uudissõnade eelistamine varem kasutusel olnud võõrsõnadele • Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid
selle südame, leeksäravate katuste all maas, selle südame, täis joobumispuhke, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. mis vägivaldne armuheitlik viibe! On siiski kurb, et pärib surm selle südame Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. ja kõik tema laulmatud laulud Kas miski antud haaratavaks taas? Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust.
Veel viimse õhtukiire liblik õlal, nüüd koidukargust ootab meelekoht. Ta ikka olnud iseenda oht. - Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal. Et oma huuled enne puhtaks kastab, kus huugab haudjas hääletuse lõõsk: et suu tal oleks jahedusest rõõsk, kui ainsa vastutava sõna vastab. Näeb: inglid põlvitamas oma tiibe leek-säravate katuste all maas, mis nagu valged telgid mustas kõrbes: mis vägivaldne armuheitlik viibe! Kõik, mida puudutand, sest käsi kõrbes. - Kas miski antud haaratavaks taas? EESTI KIRJANIKUD Jelizavet Smeljova Kogumik Kohtla-Järve 2012
kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendamisest. Makett ja küljendus Ajalehekujundus on info serveerimine vastuvõetal viisil. Vorm annab aimu sisust. Kujundus jaguneb kahte ossa: 1. Kujundamine kitsas mõttes ehk lehe maketi tegemise põhimõtted 2. Küljendus, mis on loo ja lehekülje kokkupanemine nii, et need moodustaksid sisulise ja vormilise terviku
kaheldavad, tundmatud, mulle võõrad, on mulle haaratavad selgemalt ja täpsemalt sellest, mis on tõene, mis on tuntud, sellest. mis olen 1õpuks ma ise. Ent ma näen, mis see on: mu vaimule pakub 1õbu eksi minna ja ta ei talu enda surumist tõe piiridesse. Olgu siis pealegi, ja laskem ta ohjad kord täiesti lõdvaks, et veidi hiljem neid vajalikul määral pingutada nii laseb ta end hõ1psamalt juhtida. Vaadelgem asju, mida üldiselt peetakse kõige selgemini haaratavaks: niisiis kehi, mida puudutame, mida näeme: mitte küll kehi üldiselt sest niisugused üldised tajumused [generales perceptiones] on tavaliselt mõnevõrra segasemad , vaid üht keha eraldi. Võtkem näiteks see vaha: alles äsja nõrutati ta kärgedest; mee maitset ei ole ta veel täiesti kaotanud; ta hoiab eneses kübekest lillede lõhna, millest ta kogutud on; tema värv, kuju, suurus on silmaga nähtavad; ta on jäik, külm, kergesti
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks.
annaabi.ee 
