Selgitused vestlusaknale Drafting: Auto Snap Settings – automaatse haaramise seadistus: Marker – kuvatakse täppishaaramise tingkujutis; Magnet – valitud koht nagu tõmbaks magnetiga ligi kui ta on sattunud haaramisalasse; Display AutoSnap tooltip – kuvatakse lühiseletus lisaks tingkujutisele veel sõnaline selgitus haaramisest; Display AutoSnap aperture box – kursori ristil kuvatakse haaramisala suurune ruuduke (“sihik”); AutoSnap marker color – haaramismooduse näitamise tingliku kujutise värvuse seadistamine (jälgimise hõlbustamiseks on soovitatav valida muude joonise elementide suhtes kontrastne värvus, näiteks punane; AutoSnap Marker Size – haaramismooduse näitamise tingliku kujutise suuruse seadistamine liuguriga; Ülesanne II Tihend 40
b – sihik on õige suurusega; c – ellipsi (PELLIPSE=1, liitjoonelise ellipsi) keskpunkti asemel leiab arvuti lähendellipsi kaarte keskpunktid – CEN “Sihiku” suurust saab muuta käsuga APERTURE (visiiri (“sihiku”) suurus (1...50 pikslit), vaikimisi – senine) {arv} ↵ Tegelikult küsitakse haaramisruudukese serva pikkust. Objektivalikul mõjub see nii, et kui otsitav omadus satub valikuruudukese sisse, siis on ta käsu OSNAP sis- selülitatud haaramismooduse poolt määratud. Tavaliselt valitakse ruudukese serva pikkuseks 5…10 pikslit. Ruudukese suuruse seadistamisel arvestada, et mida suurem on arv, seda lihtsam on otsimine ja seda suurem on otsimisala, kuid seda ÜLESANNE I Pinnatükk 221 ebatäpsem on ka otsimine ning nii võib kaasa haarata mittevajalikke objekte, nii nagu see oli näha eelpool toodud joonistel
Liitjoone kõver osa pärast töötlemist PEDIT / S ja FILL / OFF Punkti asukoha täppisvaliku võimalused OSNAP alamkäskudega sõltuvad liitjoone antud osa iseloomust. Üldiselt tuleb meeles pidada, et ruuduke “punkt joonel” peab haarama kas liitjoone külgserva või liitjoone osa otsaserva (üksikosade tinglik piirjoon). Kaarja liitjoone osa puhul lisanduvad neile võimalused haaramiseks lähend-trapetsi haarade kaudu. Seejuures kuvatakse haaramismooduse tähis alati liitjoone matemaatilisel telgjoonel. Haaramismooduste tööpiirkonnad: – alati töötavad – INT, MID, NEA ja END (nii kogu liitjoone kui terviku kui ka iga liitjoone osa suhtes); – kaarjale osale – CEN, PER (sisuliselt risti kõvera puutujaga antud punktis) ja TAN; – sirgele osale – PER. Mingi liitjoone osa (kaar, sirglõik) eelmisest osast erineva laiusega osa joonestamisele
annaabi.ee 
