kahte koogamiselementi omavahel ühendama ja jõuavad lalina etappi. Nüüd toovad lapsed kuuldavale justkui silpe, mis hakkavad järjest enam meenutama laste kõnekeskkonnas kasutatavaid silpe. Esimese eluaasta lõpus hakkavad lapsed mõistma lihtsamat neile suunatud kõnet, orienteerudes küll suurel määral situatsioonile ja mitteverbaalsetele vahenditele. Enamasti ütlevad lapsed oma esimesed päris sõnad ka esimese eluaasta lõpus. ➧Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema, esialgu on need tegevused küll väga lihtsad ja oma olemuselt lokomotoorsed - vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine. See kõik võimaldab lastel tutvuda asjadega ja õppida nende omaduste kohta. Vanus 1-3 aastat: ➧Üld- ja peenmotoorika. Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Oluline areng
VAA probleemidega ja ÜÕR lapsed kooli minnes ei orienteeru selgelt ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Kompimistaju. Aitab siis, kui me mingil põhjusel asja ei näe. Nt pimedas. VAA lastel võib siin olla raskusi. Nad ei pruugi puudutades ära tunda, millega on tegemist. Osadel lastel võib kompimistaju olla teiste tajuliikidega paremini arenenud. Suudavad kompimise teel omandatud infot paremini tajuda kui visuaalset või kuulmisinfot. Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa
segamini vasakut ja paremat. VAA probleemidega lapsed, ÜÕR lapsed kooli minnes üsna selgelt ei orienteeru ruumikoordinaatides. Kui õpetaja kasutab mõistet üleval paremal nt kuupäev vihikusse, sellest ei pruugi laps üldse midagi aru saada. Sügavustaju probleemid. Need väga tõsised ei ole, sõltuvad sellest, kui tõsise VAA probleemiga on tegemist. Kui lapsel peaks kujunema haaramisliigutus, peab laps tajuma, kui kaugel see asi on. Kui sügavustajuga on probleemid, on ka haaramisliigutuse kujunemisega probleemid. Haaramisliigutus on motoorne oskus, mis tuleb omandada üsna varases arengus. Tõsisema VAA probleemi puhul sügavustaju probleemid ka tõsised, on probleem, et see haaramisliigutus välja areneks. 7 Vastutav õppejõud: Kaili Palts
annaabi.ee 
