1939. aastal. vaatetornist avaneb suurepärane vaade Eestimaa loodusele. ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist 1969.a on 29,1 meetrit. Aastal 2005 renoveeriti torn taas ning juurde ehitati lift. Torni tippu jõudnu saab vaadata 50 km raadiuses Eestimaad 347 meetri kõrguselt. Huvitavat: Looduspark aitab Haanjamaal jääda iseendaks Võrumaa on olnud minevikus ja ka praegu nn. ääremaa. Siin on kohanetud tõsiasjaga, et võim asub kusagil kaugel ja kõrgel, ning on sageli harjutud oma elu korraldama nii, nagu see kohapeal otstarbekamaks osutub. Haanjamaal liikudes võib kohata veel palju võru keelt rääkivaid inimesi. Aga ka sellist märki nagu hästi säilinud laastkatused taludel. Kas mitte siinse rahva alalhoidlik mõttelaad
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks
Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002) Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid ning karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ja kehvast põllumaast ajendatud käsitöötraditsioonid. Kliima Haanja kõrgustikul Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanjamaal keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 1-2 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem. Kaugus Läänemerest tingib kliima kontinentaalsuse, mis avaldub suures aastaajalises ja ööpäevases õhutemperatuuri erinevuses. Aasta külmematel kuudel (jaanuar-veebruar) on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse
lahendusteed. Kaitsekorralduskava koosneb kolmest osast: 1. Haanja loodusparki tutvustav üldosa 2.Haanja looduspargi kaitsekorralduslikud väärtused, nende kaitse-eesmärgid, eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid 3. Tegevuskava finantstabelid aastateks 2005-2010 See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata. 30 Viitina järv Sügis Haanjamaal 31 ENDLA LOODUSKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Kaitseala loodi 25.05.1981 aastal Endla - Oostriku soostiku kaitseks. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud. 2. Asukoht. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
annaabi.ee 
