Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud tekkib osakeste kokkusurumise tõttu deformeerimisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekkib ühe keha libisemisel või veeremisel teise keha pinnal. On tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelistest mõjutustest. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: = roo Ühik: 1 kg/ m3 Rõhk Mõiste: Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab pinnaühikuga risti mõjuvat jõudu. Rõhu ühikuks on Pa. Rõhk on üks paskal siis kui ühe ruutmeetri suurusega pinnale mõjub jõud üks njuuton. p=F/S Tähis: p Ühik: 1 Pa
Kui keha on paigal või
liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on aga sellest erinev.
Kaalutus- kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, s.t. kaob kaal. Nii on kõik
vabalt langevad kehad kaaluta olekus. Ülekoormus- P>mg (kaal on suurem raskusjõust)
Alakoormus- P
suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. *Raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.
Keha raskusjôud on Maa külgetômbejôud kehale antud kohas (grav. -jôud) F = m . g, kus g = 9,8 m/s2. 46. Keha kaaluks nim. jôudu, millega keha Maa külgetômbe tôttu môjutab alust vôi riputusvahendit. 47. P = m . (g + a) (N) , kus a on kiirendus vertikaalsihis. Ühtlasel liikumisel, paigalseisus vôi horisontaalsihis kiirendusega liikudes on P = m . g nagu raskusjôud. 48. Hôôrdejôud tekib ühe keha libisemisel vôi veeremisel mööda teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelisest tômbumisest. 49. Hôôrdejôud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fhµ . N, kus N on rôhumisjôud ehk pinnaga risti môjuv jôud. 50. µ on (liuge-)hôôrdetegur, mis näitab kui suure osa rôhumisjôust moodustab hôôrdejôud( µ = Fh / N ). Horisontaalsel pinnal N = P ja Fh = µ . m . g. Staatika 51. Lihtmehhanismid on seadmed, mis lihtsustavad tööd vähendades vôi muutes jôu suunda. Näiteks: plokid,
Ta asetub uusromantilise kirjanduselu taustale. Tuleb kirjandusse kohe uusromantilises võtmes ja tema puhul näeme seda, et edasisi võnkumisi kaasa ei tee. Sureb uusromantikuna. See, et ta uusromantikuks jääb on küllalt erandlik. Kui üldine kirjandus muutub realistlikku suunda, siis Gailit jääb erandlikuks. Klassikaline kõrgaeg algab kuskil 1920ndate keskpaiku sealmaal, kus algavad teistegi kõrgajad. Selles mõttes teatavast taltumisest v peavoolu haakumisest võib ääriveeri ikkagi rääkida. Kõrgaeg kujuneb Gailitil üsna pikaks (u 1925-45). Ühelt poolt helge ja naljakas Gailit, teiseltpoolt sünge ja groteskne Gailit E. Annus. Kui me hakkame lähemalt vaatama, kuidas Gailiti poolused välja tulevad, siis neid on õige mitu: 1) sümbolistlik ja impressionistlik kallak 2) helge ja sünge eristuvad küll, aga kas helge käib kaasas naljaga ja sünge tõsisega? See pole päris üks-ühene 3) naljakas-tõsine
annaabi.ee 
