SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha ) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) PEREKOND:käoraamat (Gymnadenia) harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) PEREKOND:sõrmkäpp (Dactylorhiza) vööthuul-sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii)
Looming Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks. Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911), perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja ,,Ida Elizabeth" (1932). Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar" (19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927). Sajandivahetuse realist Faktoloogiat silmas pidades tuleb Undseti pidada realistiks, kes kirjeldab
IBSEN- ,,Catilina" ,,Brand" ,,Peer Gynt" ,,Nukumaja" ,,Kummitused" ,,Rahva vaenlane" ,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind". KIVI- ,,Seitse venda" ,,Nõmmekingsepad". UNDSET- ,,Jenny" ,,Kevad" ,,Gymnadenia" ,,Põlev põõsas" ,,Ida Elisabeth" ,,Õnnelikud päevad Norras" ,,Kristiina Lauritsatütar". LEV TOLSTOI- ,,Sõda ja rahu"- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. DOSTOJEVSKI- domineerib psühholoogiline kahestumine
Dactylorhiza russowii Russowi sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza sambucina leeder-sõrmkäpp (hävinud) Epipactis atrorubens tumepunane neiuvaip Epipactis helleborine laialehine neiuvaip Epipactis palustris soo-neiuvaip Epipogium aphyllum lehitu pisikäpp Goodyera repens roomav öövilge Gymnadenia conopsea harilik käoraamat Gymnadenia odoratissima lõhnav käoraamat Hammarbya paludosa sookäpp Herminium monorchis harilik muguljuur Liparis loeselii soohiilakas 13 Listera cordata väike käopõll Listera ovata suur käopõll Malaxis monophyllos ainulehine soovalk
Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995 · "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Olion, Tallinn 1996 · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000 · "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 6 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist. Teine raamat räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu perenaisena, tema pingutustest
tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi võipätakas (Pinguicula alpina). Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), soohiilakas (Liparis loeselii); kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, D. maculata, D. russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Kohati esineb lausaliselt hariliku porsaga (Myrica gale) kaetud alasid ja tihedaid lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) kogumikke. Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Metsad Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond
· "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet, sari Nobeli laureaat, ER 1995 · "Jenny" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet.Olion, Tallinn 1996 · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet. ER 2000 · "Jutustus Mõõga-Ljotist ja Vigdisest: viikingiaja armastuslugu". Tõlkinud ja järelsõna: Elvi Lumet. Sari Klassikalised lood, ER 2002 · "Gymnadenia" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2003 · põõsas" (romaan). Tõlkinud Elvi Lumet, ER 2005 Romaanitriloogia ,,Kristiina lauritsatütar" Esimeses raamatus (1920) kujutatakse nimitegelase küpsemist seitsmeaastasest tüdrukust nooreks naiseks, tema armastuse sündimist ja kujunemist. Teine raamat räägib nimitegelase elu oma mehe Erlend Nikulausepoja pärustalu
Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), (lõikheinalised) LK2
sünteetilisele analoogile GR24 (Matusova, Kullacova, & TOTH, 2014). Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) Artiklis vaadeldi roheka õõskeele ekstrakti mõju närvirakkudele. Roheka õõskeele ekstrakt on Hiina meditsiinis laialdaselt kasutuses ning on kirjeldatud positiivseid toimeid närvisüsteemile. Katseid tehti rottidega. (Guo, Pan, & Qin, 2013). Lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa) Kokku leiti neli artiklit. Esimene artikkel võrdleb kolme perekonna (Dactylorhiza, Gymnadenia ja Pseudorchis) 21 liigi seemneid ning analüüsib nende kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid omadusi (Gamarra, Galan, Pedersen, Ortunez, & Sanz, 2015). Teine käsitleb kolme Dactylorhiza liigi omavahelist hübridiseerumist (De hert et al., 2012) ning kolmandas artiklis uuriti nende samade liikide idanamisvõimet ning leiti, et ebaõnnestunud idanemine ei oma suurt tähtsust nende liikide reproduktiivses isolatsioonis (De Hert, Honnay, & Jacquemyn, 2012)
Poollooduslikud kooslused- Rannaniidud, lood, sinihelmikakooslused ja puiskarjamaad. Sinihelmikaniidud kujunevad märjal, toitainetevaesel mullal. Eestis olemasolevad sinihelmikakooslused asuvad valdavalt tugevalt kuivendatud aladel ja on seetõttu suhteliselt väikese geobotaanilise väärtusega. Haruldasematest liikidest võib neil niitudel kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks
annaabi.ee 
