füüsika geomeetriline optika
ja selle kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist.
Tarbepeegliks on tasaparalleelne klaasplaat, mille tagumine pind on
kaetud peegeldava metallikihiga ja see on kriimustuste vältimiseks
üle värvitud. Kui sellist peeglit kasutada optikas, tuleb arvestada
valguskiirte murdumist klaasplaadis.
2.3 Sfäärilised peeglid
Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegel-
dub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõ-
guspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli
korral - välispinnalt.
Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist
nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje
lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O.
8
Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired,
nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor-
ral on tegemist näiva fookusega F’, st
annaabi.ee 
