Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid
F. II võimuperiood möödus sõdades (Austria pärilussõda, vallutas Sileesia, seitsmeaastane sõda, kus seisis vasti Euroopa koalitsioonile) Vene riik 17.saj.- Vallutuspoliitika Baltikumis viis Liivi sõjani, kus Venemaa oli lahingus Roosti ja Poolaga. Ivan IV asemele tahtsid tulla ta pojad Fjodor (kellel oli vaimne puue), Dmitri (kes hiljem siiski suri) ja Boriss Godunov (kellest saingi tsaar). Vale-Dmitri I- vene troonil pärast Gudonovi, 1606 tomus Moskvas rahutused ja ta tapeti. Moodustati Rootsi-Vene ühisvalitsus. Stolbovo rahuga sai Venemaa endale tagasi Rootsi käest Novgorodi. Austria keisririik- Keisri võim säilis pärusmaades. Tähtsamad riigid olid Austria, Ungari ja Tsehhi. 1660 vallutas Türgi suure osa Ungarist, nad ähvardasid tungida ka Euroopa südamesse, kuid võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega 1683. Austria pealinna päästsid 70000 meest. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu
annaabi.ee 
