kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp
Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas. Maisi alamliigid : Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks: Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 23, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed
mis kasvavad igasuguses aiamullas, kuid eelistavad keskmise viljakusega saviliivmulda (huumusrikast vett hästi läbilaskvat). Kasvukoht võib olla päikeselisest kuni varjuliseni. aed-daalia-Dahlia cultorum DAHLIA – PEREKOND DAALIA • külmaõrnade püsikute perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast, u. 15...20 erinevat liiki looduslikult levinud peamiselt Mehhikos ja Guatemaalas. Õisiku ehituse järgi jaotatakse aed-daaliad liht-, pooltäidis- ja täidisõisikulisteks. Keelõite kuju järgi liigitatakse täidisõisikulised pompoon-, kera-, kaktus-, poolkaktus-, dekoratiiv- ja hiigeldekoratiivdaaliateks. Tuntakse veel minjoon-, anemoon-, kollerett-, liht- ja nümfoiddaaliaid. • külmaõrn, mistõttu sobib talle päikeseline, hiliste kevadiste ning varajaste sügiseste öökülmade eest kaitstud tuulevarjuline kasvupaik.
Toimub tege- likult ülemine koriluselt põllumajandusele — aiast saadav saak ei ole veel nii suur, et katta kogu söögivajadust, pigem moodustab ta lihtsalt täienduse metsast toodud jahi- saagile. Võrreldes jahimeeste-korilaste ühiskondadega, on aiaviljelejatel rohkem maist vara. See ei ole seletatav niivõrd kõrgema tööviljakusega kui suurema stabiilsusega. Näit yanomamöd. Paremini arenenud aianduskultuur olid muidugi maiad Guatemaalas. • aletegemine • korjatakse ka metsikult kasvavaid taimi • tihe seotus loodusega, endi tunnetamine looduse osana. • osalt kasvatatakse ka koduloomi — näit Uus-Guinea tsuubaguad kasvatavad pres- tii˘zi kogumiseks sigu • grupi suurus on c´ a 50–250 inimest. Enamiku ajast ollakse püsiasundustes, mis võivad kohta vahetada isegi nädala-paari tagant. Mõnedes on tugev pealikuvõim. On näha sotsiaalset ebavõrdsust. Sugulusside-
annaabi.ee 
