Heaks mõtteks oleks ka sellised ühisprojektid, mis eeldavad 4-5 inimese koostööd ja rohket suhtlemist. Iga projektiga võiks määrata vastutavaks isikuks kellegi uue, kes langetab lõppotsuseid ja esitleb projekti ülemusele. Selleks ajaks, kui vastutavaks isikuks määrataks Jacob, oleks tal juba grupitöö kogemus omandatud ja ka enesekindlust rohkem, et vastu võtta suuremaid otsuseid. Motivaatoriks oleks enesele ja ka grupikaaslastele välja teenitud boonus hea soorituse korral. Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne. Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama. Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide
tekitab seesmiselt kogetud harmoonia(parem ajupoolkera kui vaikiv osa ajust). Võib öelda, et müüt, rituaal ja religioosne kogemus moodustavad terviku, mille komponentideks lahutamine on mõneti meelevaldne. Esmalt on eksistentsiaalne küsimus, siis üha korduv, intensiivistuv rütmilise stimulatsiooni tsükkel ja lõpuks ekstaatiline, kogemuslik lahendus. See kogemus kuna see pakkus efektiivse lahenduse keerukale eksistentsiaalsele küsimusele võtab seda grupikaaslastele edasi andes müütilise kuju. Ning et ka teised grupiliikmed selle vabastavat mõju saaksid kogeda, korratakse rituaalselt sama rütmilist stimulatsiooniahelat. Tulemuseks taas kogemuslik output. Ekstaatilis-müstilised teadvusseisundid. Religioosse kogemuse saavutamiseks kasutatakse mitmetes kultuurides erinevaid hallotsinageenseid vahendeid. On kasutatud ka enesepiitsutamist jms äärmuslikku. Kõige levinum on aga meditatsioon. Neuroteaduslike
annaabi.ee 
