Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunnetus-ja õpioskused: Laps tegutseb meeskonnas eesmärgi nimel, jagab töökorraldusi grupikaaslastega. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps arvestab teistega. Mänguoskused: Laps mängib vabamängu ajal iseseisvalt. Mina ja keskkond: Laps teab, milline on lumehelves ja kuidas tekib. Keel ja kõne: Laps kuulab keskendunult luuletust ja oskab seda hiljem ümber jutustada. Matemaatika: Laps teeb vahet erinevatel kujunditel ja oskab neid nimetada. Kunst: Laps valdab vabalt kääridega lõikamise tehnikat, valmistab paberist lumehelbeid. Tegevuse temaatika Talv ja lumi Vahendid
eristamiseks (positive distinctiveness). Tajfel'i uuringud on näidanud, et kui inimesed on veendunud, et grupidesse jagatud inimesed on mingil määral sarnased (näiteks kunsti eelistuste poolest), siis eelistatakse enam enda gruppi (antakse rohkem punkte). Oma grupi eelistamine säilib ka olukorras, kus gruppidesse jagamine on toimunud täiesti juhuslikult, näiteks mündi viskamisega (viimases olukorras ei ole osalejatel alust arvata, et nad on grupikaaslastega mingil kindlal moel sarnased). 6. Hirmu juhtimise teooria on kriitikana välja toodud järgnevat; Nii a kui c Hirmu juhtimise teooria (terror management theory) Lisaks kategoriseerimise mudelile püütakse gruppide vahelisi suhteid seletada ka hirmu juhtimise teooriaga, mille kohaselt on üheks olulisimaks motiveerivaks jõuks hirm surma ees. Et kontrollida seda hirmu, võtavad inimesed omaks kultuurist tuleneva maailmavaate, mis pakub lühiksele elule mingisuguse
See loob eelarvamused ja eraldatuse inimestest ning ideedest, mis ei kuulu grupile. Kogu maailm taandub meie- nemad vastandusele. See, mis on meie, on õige, õilis ja kiiduväärne. See, mis on nende, on väär, kahtlane ja taunitav. Kes on pikka aega seesuguses mõttekeskkonnas elanud, sel on raske luua lähedasi suhteid teistsuguste inimestega ja taluda enese ümber arvamuste ja isiksuste mitmekesisust. 9. Madal enesehinnang võib tekkida mitmel põhjusel. Kui lahkumisega kaasneb konflikt grupikaaslastega, siis tavaliselt süüdistatakse minejat truudusetuses, vastutustundetuses, taipamatuses, egoismis või hoolimatuses. See kõik madaldab inimese väärtust ta enese silmis. Enesehinnangu langus võib olla tingitud ka tõdemusest, et mingis olulises küsimuses ollakse pidetu. Raske on endasse lugupidavalt suhtuda, kui oled hüljanud selle, mida veel eile pidasid ainuõigeks. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega.
6. Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast, tunne, et ma “lähen segi”, on tingitud ennekõike grupi- ja argimaailma vastuolust. 7. Otsustusvõimetus johtub äärmusgrupi elu rangest reglementeeritusest. 8. Must-valge mõtlemine tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes. 9. Madal enesehinnang võib tekkida mitmel põhjusel. Kui lahkumisega kaasneb konflikt grupikaaslastega, siis tavaliselt süüdistatakse minejat truudusetuses, vastutustundetuses, taipamatuses, egoismis või hoolimatuses. See kõik madaldab inimese väärtust ta enese silmis. Enesehinnangu langus võib olla tingitud ka tõdemusest, et mingis olulises küsimuses ollakse pidetu. Raske on endasse lugupidavalt suhtuda, kui oled hüljanud selle, mida veel eile pidasid ainuõigeks. 10. Intellektuaalsed probleemid on seotud toimunu ja olemasoleva mõtestamisega
1. Vähemusgrupi liikmed kogevad diskrimineerimist, segregatsiooni, rõhutust, tagakiusamist dominantgrupi liikmete poolt. 2. Vähemusgrupp kannab füüsilisi või kultuurilisi erijooni, mis teda dominantgrupist eristab, 3. Vähemusgrupi liikmed kannavad sarnast grupi eneseteadlikkust, 4. Üldiselt ei ole vähemusgruppi kuulumine vabatahtlik, see kuuluvus omistatakse inimestele, sest inimesed sünnivad mingisse staatusesse, 5. Üldiselt abielluvad vähemusgrupi liikmed oma grupikaaslastega. Diskrimineerimise valdkonnad: Diskrimineerimine võib esineda väga erinevates valdkondades (Poverty and Discrimination in America): 1. Tööturul 2. Kapitaliturul (ärikapitaliga seotud diskrimineerimine); 3. Hariduses (hariduse omandamisel) 4. Tooteturul (kindlustusega seotud diskrimineerimine). 5. Sotsiaalkindlustuses ja sotsiaalpoliitikas Kõige suurema tähelepanu all on sooline diskrimineerimine, s.h. 1. Osalusmäär otsustamisel 2