Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti
tuhanded haudepaarid, ja näinud kogu seda lärmi ja möllu, mis sellega kaasneb, tekib tal paratamatult küsimus: mille pagana pärast neile küll meeldib nii tihedas summas käratseda, kui igal pool mujal on ruumi küllaldaselt. Samuti vaatab oma põldude vahel teistest eraldi seisvas talus elav Eesti talumees reisile sattunult imestades Aasia mägikülasid, kus maja on majas kinni. Linnadest rääkimata... Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu. Kuid nagu paljude teistegi käitumisotsustuste puhul, võib grupieluviisil olla ka hind. Milles võib grupieluviisi kasu ja hind seisneda? Kui meenutame teist peatükki, siis peamisteks teguriteks, mis kangurlindude uurijate arvates sundisid osa kangurlinnuliike harrastama grupieluviisi (elama salkades), olid toit ja vaenlased
territooriumi kaitsmise hind ületada saadava kasu Ressursside ebaühtlase jaotuse mõju populatsiooni sotsiaalsele struktuurile. Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri -näit. polügüüniat ehk "mitmenaisepidamist" soodustab see, kui ühtede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel Grupieluviisi eelised turvalisuse seisukohast. Grupieluviis tasub end ära peamiselt siis, kui see (a) pakub paremat kaitstust vaenlaste eest (b) võimaldab efektiivsemalt toituda Valvsusaste, ohupiirkonna suurus, lahjendusefekt jt. efektid. Kõrgenenud valvsusaste - grupis on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks.
· vahepealsed vormid: kaugelt vaadates varjab, lähedalt hoiatab · evolutsiooniline paradoks: o esimesel hoiatusvärvusega mutandil ei oleks varjevärvuse eeliseid o nad oleksid alguses väga haruldased o kogemuseta kiskjad sööksid esimesed hoiatusvärvusega loomad ära, õppimine raskendatud (kuna suremus suur) o juhus + kiskjate kaasasündinud hirm mõnede värvide ees o eelsoodumused grupieluviis (riskimine pole nii halb, sest sellest võidavad lähisugulased) väljapaistvad kaitsemehhanismid (ogad, karvad, lõhn) varjevärvus niikuinii ei tööta või on energeetiliselt kallis · kiskja psüühika o kas saakloomade hoiatusvärvus mõjutas kiskjate psühholoogilist evolutsiooni või on hoiatusvärvus evolutsioneerunud kiskja psüühikaomadustele toetudes?
Nii kannatavad tänapaeval paljud liigid inimmõju järsu suurenemise all, millega nad pole veel kohastunud. Iga organism pärineb oma vanematest ja saab oma vanemate geenid. See on paratamatus. Üldjuhul ei saa omandada geneetilisi tunnuseid, mida meie vanematel pole. Nii ei saa kaelkirjak endale kihvu isegi siis, kui see väga kasulik oleks. 46. Mis on sotsiobioloogia? Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal. Näiteks kuldnokad toituvad väikestes gruppides, ööbivad suurtes parvedes kuid pesitsemisajal elavad nad paarikaupa ja kaitsevad teiste kuldnokkade eest oma territooriumi. Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena. Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised. Grupieluviisi tekkimise ja loomade sellise käitumise uurimisega tegeleb sotsiobioloogia. 47
annaabi.ee 
