Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti
tuhanded haudepaarid, ja näinud kogu seda lärmi ja möllu, mis sellega kaasneb, tekib tal paratamatult küsimus: mille pagana pärast neile küll meeldib nii tihedas summas käratseda, kui igal pool mujal on ruumi küllaldaselt. Samuti vaatab oma põldude vahel teistest eraldi seisvas talus elav Eesti talumees reisile sattunult imestades Aasia mägikülasid, kus maja on majas kinni. Linnadest rääkimata... Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu. Kuid nagu paljude teistegi käitumisotsustuste puhul, võib grupieluviisil olla ka hind. Milles võib grupieluviisi kasu ja hind seisneda? Kui meenutame teist peatükki, siis peamisteks teguriteks, mis kangurlindude uurijate arvates sundisid osa kangurlinnuliike harrastama grupieluviisi (elama salkades), olid toit ja vaenlased
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
· vahepealsed vormid: kaugelt vaadates varjab, lähedalt hoiatab · evolutsiooniline paradoks: o esimesel hoiatusvärvusega mutandil ei oleks varjevärvuse eeliseid o nad oleksid alguses väga haruldased o kogemuseta kiskjad sööksid esimesed hoiatusvärvusega loomad ära, õppimine raskendatud (kuna suremus suur) o juhus + kiskjate kaasasündinud hirm mõnede värvide ees o eelsoodumused grupieluviis (riskimine pole nii halb, sest sellest võidavad lähisugulased) väljapaistvad kaitsemehhanismid (ogad, karvad, lõhn) varjevärvus niikuinii ei tööta või on energeetiliselt kallis · kiskja psüühika o kas saakloomade hoiatusvärvus mõjutas kiskjate psühholoogilist evolutsiooni või on hoiatusvärvus evolutsioneerunud kiskja psüühikaomadustele toetudes?
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
