7) Üksmeele illusioon. 8) Infopuhastajad. 45. GRUPI POLARISATSIOON Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad inimesed ühte gruppi, seeläbi tugenevad aga ka nende poolt jagatud vaated. Selle nähtuse seletamiseks on välja pakutud 2 võimalikku seletust: 1) Info mõju - selle järgi tulevad grupidiskussiooni käigus esile sellised ideed, mis toetavad ühtset seisukohta ja nendes ideedes võib olla selliseid argumente, mida mõned grupi liikmed ei olnud eelnevalt tähele pannud või mida nad ei teadnud. Lisaks argumentidele on leitud ka seda, et aktiivne verbaalne osalemine diskussioonides muudab enam hoiakuid kui passiivne kuulamine. 2) Normatiivne mõju: Siin mängib olulist rolli võrdlus teistega. Inimesele on väga oluline,
6) Üksmeele illusioon. 7) Infopuhastajad. Grupi polarisatsioon Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad inimesed ühte gruppi, seeläbi tugenevad aga ka nende poolt jagatud vaated. Selle nähtuse seletamiseks on välja pakutud 2 võimalikku seletust: 1) Info mõju - selle järgi tulevad grupidiskussiooni käigus esile sellised ideed, mis toetavad ühtset seisukohta ja nendes ideedes võib olla selliseid argumente, mida mõned grupi liikmed ei olnud eelnevalt tähele pannud või mida nad ei teadnud. Lisaks argumentidele on leitud ka seda, et aktiivne verbaalne osalemine diskussioonides muudab enam hoiakuid kui passiivne kuulamine. 2) Normatiivne mõju: Siin mängib olulist rolli võrdlus teistega. Inimesele on väga oluline, et ta saaks
• Intervjuude praktiline pool – üldine: – Väga töö- ja ajamahukas meetod – nii läbiviimine, analüüs, mahakirjutamine – Eeldab korralikku eeltööd teooria ja uuritava kontekstiga, sest muidu ei suuda küsida asjalikke küsimusi – Kõige raskem intervjueeritavaid välja valida ja kätte saada – Eeldab ka teatud komm. oskusi – kogemus tuleb ajapikku Fookusgrupi intervjuu • Fookusgrupi intervjuu ehk grupiintervjuu – grupp inimesi vestleb moderaatori (intervjueerija/ grupidiskussiooni juhi) juhendamisel etteantud teemal • Millal kasutada: – Huvitab erinevate ühiskonnarühmade sügavamad arusaamad ühiskondlikest ja poliitilistest probleemidest – Võimaldab saada väga “ehedat” materjali tavakodanike arusaamade kohta poliitikast ja ühiskonnas toimuva kohta. Ehk siis, kuidas erinevad grupid konstrueerivad enda jaoks sotsiaalset reaalsust ja mis diskursusi kasutavad – Võimaldab kaardistada probleeme ja puudujääke, mis on tekkinud mingite
• Arendatakse ja töötatakse välja selliseid õpetamismeetodeid ja materjale, et need äratak- sid koolitatavates püsivat huvi. Üks meetod võib siin olla näiteks järgmine: lasta kursus- lastel tegelda alguses terve seeria väiksemate tööülesannetega, mida hiljem kasutatakse laiemas kontekstis. Sooritatud tööülesannet kursuslastega läbi arutades kasutab koolitaja positiivse tagasiside meetodit. • Koolitusel kasutatakse osalejate olulisi kogemusi. Seda võib teha grupidiskussiooni vormis, kursusel osalejatel võib paluda ette valmistada rollimäng, milles nad kasutavad neid oma kogemusi, mida nad soovivad teistega jagada. • Kasutatakse mitmesuguseid aktiveerivaid õpetamismeetodeid, näiteks grupitöö või pro- jektülesanded. • Püütakse kujundada arusaamist, et igaüks ise vastutab oma õppimistulemuse eest. Koolitust organiseeritakse nii, et koolitatavad mõistaksid, et omandatavad teadmised ja oskused on olulised ning elus ja töös vajalikud
Grupi polarisatsioon- Grupis toimub inimeste esialgsete arvamuste ja kalduvuste võimendumine. Grupi polarisatsiooni tekib ka ühiskondlike konfliktide korral - nt ühinevad siis ühte meelt olevad inimesed ühte gruppi, seeläbi tugenevad aga ka nende poolt jagatud vaated. Selle nähtuse seletamiseks on välja pakutud 2 võimalikku seletust: 38 · Info mõju - selle järgi tulevad grupidiskussiooni käigus esile sellised ideed, mis toetavad ühtset seisukohta ja nendes ideedes võib olla selliseid argumente, mida mõned grupi liikmed ei olnud eelnevalt tähele pannud või mida nad ei teadnud. Lisaks argumentidele on leitud ka seda, et aktiivne verbaalne osalemine diskussioonides muudab enam hoiakuid kui passiivne kuulamine. · Normatiivne mõju: Siin mängib olulist rolli võrdlus teistega. Inimesele on väga oluline,
annaabi.ee 
