Karistusjärgne kinnipidamine: praktika ja probleemid. Karistusjärgne kinnipidamine kujutab endast preventiivse vahistamise, kinnipidamise üht eriliiki. Preventiivseks kinnipidamiseks nimetatakse lisaks sellele meetmele mõnikord ka isiku vahi alla võtmist eeluurimise ajaks, et välistada ta põgenemine, hoida ära kuriteo eeluurimise segamine või uute kuritegude toimepanek. Mõnes riigis (nt Singapur, Malaisia, India) praktiseeritakse ohtlikuks peetavate isikute (nt kriminaalsetesse grupeeringutesse kuulujate, terrorismis kahtlustatavate) vahistamist ja tähtajatut vahi all hoidmist ilma neile kohtulikku süüdistust üldse esitamata. Põhjendused niisuguseks teguviisiks on julge- olekupoliitilised ning lähtutakse vajadusest tagada ühiskonna turvalisus, avalik kord. Preventiivseks vahistamiseks võib pidada ka välismaalaste või muude isikute interneerimist (nt enne riigist väljasaatmist), ilma et neid kahtlustataks või süüdistataks kuriteo toimepanemises
teabesüsteeme ja andmekogusid, mis pole käsitatavad andmekogudena avaliku teabe seaduse mõttes; 4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust; 5) kasutada lepingu alusel teiste isikute elu- ja muid ruume ning vara; 6) teeselda isikuid ja organeid käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimustel ja korras; 7) suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse ja ühendustesse ning üksikisikute juurde variisikuid kuritegeliku kavatsuse või tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks; 8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides; 9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul. (2) Jälitusasutuse õiguste teostamiseks vajalikud dokumendid annab välja ning vajalikud muudatused andmekogudes ja registrites
annaabi.ee 
