NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
[19]
Olulisteks uuendusteks oli raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt eelkõige sildade ja ,
raudteejaamade ehituses. Tihti oli vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel arhitekt
kujundas fassaadi aga siseruumide sobitamisega tegelesid insenerid. Selles tulenevalt
fassadid tulid uhked, kuid siseruumid hämarad. [25]
1.5 Kolu mõis
Kolu mõisast (vt joonis 1.5) on andmeid alates 1639. aastast kui selle omanikuks oli Peter
Grotenhielm. 17. sajandi lõpul mõis riigistati, kuid 1730. aastatest peale oli see jälle von
Grotenhielmide käes. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli mõisal vaheldumisi
mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff. Kolu mõisa
viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling. Pärast mõisa võõrandamist
1919. aastal asus endises härrastemajas pikka aega kool. Praegu on mõisahoone
eravalduses. [11]