karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad
välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus on ca sajandi lõikes tunduvalt suurenenud. Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. Üldiselt domineerivad pruunkarud teisi karusid kellega neil elupaik kattub. Karu vanuse määramiseks kasutatakse tema tagakäpa suuruse vaatlemist. 9 kuni 18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm. 2,5 aastastel 16 cm. 3,5 kuni 4,5 aastastel 18- 19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm. Suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 meetrit. Tema käpad ei saa käies poriseks, sest karvutud tallaalused on isepuhastuvad.
Kool Referaat Pruun karu Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............3lk Välimus....................4lk Toitumine.................5lk Järglased...................6lk Elu tingimused..........7lk Kokkuvõte................8lk Kasutatud allikad......9lk 2 Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3 Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus
on kesine marja- või viljasaak. Kuid tegelikult on karude meelistoit varakevadest hilissügiseni mesilased ja nende vastsed. Väidetakse, et viimase nelja aasta jooksul on karud Eestis lõhkunud umbes sadakond mesilastaru. Põhjuseid, miks karud seda teevad, on mitmeid, näiteks, loogiliselt võiks arvata, et rüüsted sagenevad siis, kui karupopulatsioon suureneb. Kuid see on siiski hüpoteetiline, sest keegi ei suuda kõiki Eesti karusid kokku lugeda. Pigem käib see pesakondade lugemise järgi ja nende arvukus on jäänud suhteliselt stabiilseks. Kuid rüüsted võivad olla sagenenud ka seetõttu, et on paranenud ligipääs maitsvale söögipoolisele. Populaarseks on ju saanud mahemesindus ja palju mesilaid on rajatud just metsadesse ja rabadesse. Samuti võivad sagenenud rüüsted olla märk sellest, et looduslike toiduobjektide kättesaadavus väheneb. Seda on isegi peetud üheks olulisemaks tihenenud rüüstete ajendiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
