Sulundseina puhul on enamasti veetase seina taga ja kaevikus erineval kõrgusel ja seina arvutusel tuleb arvestada ka veesurvet (joonis 10.42). Pinnase mahukaal allpool veetaset tuleb võtta arvestades vee üleslükke jõudu = w. Veesurve seinale suureneb kuni veetasemeni kaevikus lineaarselt sügavusega. Sügavamal on summaarne veesurve konstantne, kuna kaeviku poolt mõjub samuti lineaarselt sügavusega suurenev veesurve. Seina üldstabiilsust kontrollitakse samuti kui gravitatsioonseina korral mingi nõlva püsivuse kontrollimise meetodiga. Seina ülemise otsa paigutus leitakse kolme paigutise summana. Joonisel 10.43 toodud skeemil s1 on kaeviku põhjast kõrgemale jääva seinaosa läbipaine. See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel 21 kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b). s2 on allpool kaeviku põhja
ja pinnase vahel Ta. Ümberlükkavaks on pinnase aktiivsurvejõud Pa. Seega peab 122 P1 z1 + P2 z 2 + Pp z p + Ta z t Pa z a olema suurem kui normidega määratud varutegur. Õhukeseseinalise gravitatsioonseina arvutusel vaadeldakse seinana nii raudbetoonosa, kui ka selle tallale jäävat pinnast vertikaalini B-C. Kuna kujutletaval eralduspinnal B-C liikumist ei toimu, siis sellise arvutusskeemi juures hõõrdenurka ei arvestata. Kinnihoidvate ja ümberlükkavate momentide suhe joonisel 6.33 b on seega P1 z1 + P2 z 2 + Pp z p Pa z a