Mida kapillaariderohkem muld, seda paremini taimedele kasutatav. 6. Vee hulk mullas millest sõltub? Vee hulk mullas sõltub kliimast, sademetest, auramisest. Taimede jaoks parim variant on 60- 70% vett. Sõltub, milline on pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld, seda suurema osatähtsusega on füüsikaliselt seotud ja keemiliselt seotud vee osatähtsus, aga seda suurem ka mulla kogu veemhatuvus. Väga jämedateraline muld võib sisaldada phm ainult gravitatsioonivett. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Kui mulla veepotentsiaal langeb alla -1,5, siis taim enam vett kätte ei saa närbumispunkt. Veepotentiaali vahemik, kus taim vee kätte saab on -1,5 (-0,05) megaPaskalit. 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest. Lehed on põhiliseks transpiratsiooni organiks. Toimub õhulõhede kaudu, mis peavad olema avatud
c) maatriksipotentsiaalist (Ψm) – seostub pindadega, millega vesi kokku puutub, negatiivse väärtusega. Ψ = Ψp + Ψπ + Ψm Vesi mullas: Kui taim närbub, siis on vakuoolis vähe vett. Kui taimes palju vett, siis liigne vesi ’uhutakse’ taimest välja. Sademete ja aurumise vahekorrast sõltub veehulk mullas. Mida peenem, savisem on muld seda suurem osakaal on füüsikaliselt ja keemiliselt seotud veel. Suurte osakestega muld (nt liivmuld) võib sisaldada ka ainult gravitatsioonivett. Meil ületavad sademed aurumise, mistõttu liigub vesi mullas ülevalt alla (leostumine põhiline mullatekkeprotsess). Hea veepotentsiaal mullas -0,005 megapaskalit, ekstreemolukord -0,001. Mullevee liigid: 1.Gravitatsioonivesi - jääb mulda püsima, vabalt omastatav; 2.Kapillaarvesi - liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude mõjul, vabalt omastatavad; 3.Füüsikaliselt seotud vesi - veepot madal, osaliselt taimede poolt kasutatav; 4
Oluline milline vee hulk mullas see sõltub sademete ja aurumise vahekorrast ja äravoolust. 6. Vee hulk mullas millest sõltub? Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld, seda suuema osatähtsusega on 3 ja 4 mulla kogu veemahtuvusest, aga seda suurem on ka mulla kogu veemahtuvus. Mida kapillaaride rikkam on muld, seda kasutatavam on mulla veevaru. Väga jämedateraline muld võib sisaldada praktiliselt ainult gravitatsioonivett, seetõtu varub väga vähe vett (liivmuld). Taimede optimum mulla vee sisaldus on 60-70%. Optimaalne muld on selline, kus kapillaarvett on mullas palju, aga muld pole küllastunud kapillaarveega (veemahtuvus 100%), ka juured vajavad O2 hingamiseks. Eri taimeliikidel see erinev, vesiroosil opt 100%, kaktusel võib olla ka 20-30%. 7. Vee omastamise tingimused taimel. Närbumispunkt. Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Liivmullas see jaotus üsna
gravitatsioonivesi liigub mullas oma raskuse tõttu allapoole. Gravitatsioonivesi liigub suuremates, nn. mittekapillaarsetes poorides. Kui gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini, jääb ta sellele peatuma ja täidab kõik mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täidetud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda atmosfäärirõhu nivood mullas nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast allapoole jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. 4)Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. · keskmine liivsavi 0,2 · raske liivsavi 0,1 · savi 0,05 · peenliiv 1,0 · saviliiv 0,6 · kerge liivsavi 0,4
Kui gravitatsioonivesi mittekapillaarseid poore mööda allapoole liikudes jõuab mulla vettpidava kihini, jääb ta sellele püsima ja küllastab vettpidaval kihil oleva mullakihi mullapoorid. Sellel sügavusel, millest allpool on kõik mullapoorid veega täitunud, on hüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda tasakaalustatud nullrõhunivood nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast sügavamale jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. Põhjavesi ei moodusta mullas nähtavat nivood, vaid on tihedalt ühenduses sellest ülespoole jääva kapillaarveega. Põhjavesi võib üle minna kapillaarveeks ja rippuv kapillaarvesi tõsta põhjavee pinda. Kui kaevame maasse augu, mille põhi ulatub nullrõhust allapoole, on põhjavee pind nähtav. Sellisesse auku nõrgub vesi ja kui veepind augus enam ei tõuse, on hüdrostaatiline rõhk tasakaalustunud atmosfäärirõhuga
annaabi.ee 
