Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest
KEHADE VASTASTIKMÕJU Vastastikmõjus peavad osalema vähemalt 2 keha. Kehade vastastikmõju tagajärjel : 1) Võib muutuda kiirus 2)Võib muutuda kuju. Gravitatsioon e gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained) Gravitatsioon on seotud keha massiga : mida suurem mass, seda suurem gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. vabalangemine--Kehade kukkumine kui õhutakistus puudub või on väga võike Teised vastastikmõju liigid Elektromagnetiline vastastikmõju : 1) tugevam kui gravitatsiooniline
Teleskoop Gravitatsioonilääts Uuringud Galaktikatest pärit valgus murdub teel vastu tulevate mateeriate gravitatsiooni mõjul. Uuringutest saadud tulemus näitab, et on kohti kus tume aine on olemas, aga tava-ainet ei ole. Mis siis on tume aine? Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. Heledus on nullilähedane. Gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava aine. Tumedat ainet on 23%. Nähtamatu Kasutatud materkal http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-darkmatter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tumeaine Veskimäe rein, ,,Universum", Tallinn , 1997, lk. 36-42
s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud. mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Ühik kg 7. Määratlege jõu mõiste ja esitage ühikud. Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõul on kindel tugevus (intensiivsus) ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Jõuks nimetatakse ka vektoriaalset füüsikalist suurust, mis iseloomustab selle toime intensiivsust ja suunda iseloomustab.
( kujutlus kiiruse muutumise kiirusest) Keha omadus säilitada oma liikumisolekut inertne mass m 1 kilogramm 1 kg kulgeval liikumisel (inertsuse omadus) Kehadevahelise vastastikmõju tugevus jõud F 1 njuuton 1N (ägedus) Kulgevalt liikuva keha suutlikkus teisi kehi impulss p 1 kilogramm korda meeter sekundis 1 kg m/s liikuma panna (liikumishulk) Keha omadus osaleda gravitatsioonilises raske mass mr 1 kilogramm 1 kg vastastikmõjus Keha asend pöörleval liikumisel vajadus pöördenurk 1 radiaan 1 rad kirjeldada sihtide erinevust Keha liikumisolek pöörleval liikumisel nurkkiirus 1 radiaan sekundis (1 pöördsekund) 1 rad/s 1 (pöörlemisolek) s1
AINE UNIVERSUMIS Ingrid Müürisepp Tep10 Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934
prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajõud. Pauli keeluprintsiibi kohaselt on tuum kihilise ehitusega. Nukleon on tuuma koostisosa. Prooton ja neutron on nukleoni kaks olekut. Positron on elektroni antiosake. Positroni mass võrdub elektroni massiga; positronil on positiivne elementaarlaeng, mis võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. Positron ja elektron annihileeruvad kohtumisel ja sünnib kaks gammakvanti. Neutriino on elementaarosake, mis osaleb vaid nõrgas ja gravitatsioonilises vastastikmõjus. Elektrilaeng võrdub nulliga, samuti seisumass. Elementaarosake on mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik. Igale elementaarosakesele vastab antiosake, mis erineb osakestest mingi karakteristiku poolest. 1. leptonid, mis osalevad gravitatsioonilises, elektromagnetilises ja nõrgas vastastikmõjus, kuid ei osale tugevad vastastikmõjus. Neil puudub sisemine struktuur. 6 osakest + 6 antiosakest
Osakese trajektoori aegruumis nimetatakse tema maailmajooneks. Relatiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on ainult see, mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aga aega. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. Kiirus on suhteline e. relatiivne füüsikaline suurus. Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse taustsüsteeme, mis on seotud kiirenduseta s.o. üksteise suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate kehade e. vaatlejatega. Inertsiaalsüsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate
väheneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt. Einsteini relatiivsusteooria on jagatud kaheks erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed. Vaatleja, kes tajub jõu olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas see on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. · Relatiivsusprintsiip ja valguse kiiruse printsiip moodustavad erirelatiivsusteooria aluse. Relatiivsusprintsiip tähendab seda, et kõik loodusseadused jäävad samaks üleminekul ühest taustsüsteemist(keerulisemalt inertsiaalsüsteem) teise
oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste " gravitatsioonilises karjatamise" hüpotees. Selle järgi püsib vähemalt osa rõngaid koos tänu pisikeste kuude - karjuste - raskusvälja toimele. Neptuuni kuu Larissa on praegusel hetkel karjusetiitli kandidaat.
Paljudest elementaariosakestest koosnevaid kehasid nimetatakse makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks prootonit, neutronit, elektroni ja footonid. Kuid nad ei ole tõeliselt elementaarsed, vaid koosnevad omakorda väiksematest osakestest- KVARKIDEST. Selliseid osakesi, mis ei oma sisemist struktuuri, nimetatakse fundamentaalosakesteks. OSAKESED JA VASTASTIKMÕJU Looduses esineb nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone. 1) Gravitatsioonilises vastasmõjus osalevad kõik osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on mass. Avaldub ainult osakestevahelises tõmbumises. Nii nõrk, et tema toimet pole võimalik üksikute osakeste juures võimalik mõõta. 2) Elektromagnetiline vastasmõjus osalevad osakesed ja makrokehad tänu sellele, et neil on elektrilaeng. Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki
planeedi nimetus alles, sest et ta oli ainus teadaolev suur objekt Kuiperi vöös, saladuslikus, komeetidest kubisevas tsoonis teispool Neptuuni. 1978. Aastal avastati Pluuto kaaslane, Charon, mille mass moodustab üle kaheksandiku Pluutost. Charon jääb Pluutost umbes 20 000 kilomeetri kaugusele, see on 20 korda lähemal, kui Kuu Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003
23. Inerts. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. 24. Galilei katse masside võrdlemiseks. Galilei katse masside võrdlemiseks. Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru, mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. 25. Mass. Tema ühik. Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). 26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik. Tiheduse ühikuks on üks kilogramm kuupmeetri kohta. 27. Jõud. Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. 28. Newtoni II seaduse sõnastus ja valem (3.3). Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. 29. Resultantjõud.
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha
ülemääraselt palju positrone, mida võib tõlgendada kui tumeada aine lagunemise jääke. Mis siis on tume aine? · Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. · Tume aine on aine, mille heledus on nullilähedane ja mis on vaatlustele kättesaadav vaid gravitatsiooni kaudu. · Selle kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Tume aine · Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. · See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. · Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. · Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir
teised kehad. Kaal – Kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Jõud – Jõud on vektoriaalne suurus mis annab kehale kiirenduse, muudab keha kiirust Mass – Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust, mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Impulss – Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. — Newtoni I, II ja III seadus. I – Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null siis keha kiirus ei muutu. Kehtib inertsiaalsetes taustsüsteemides. II – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Kehale mõjuv resultantjõud on võrdeline keha massi ja selle
niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub 39 reaktiivliikumine-selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine 40 liikumise suhtelisus-liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda 41 mass-füüsikaline suurus, inertsuse mõõt ja väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus 42 momentide reegel-keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga 43 tasakaalutingimus-kang on tasakaalus, kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad, kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega 44 püsiv tasakaal-kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist
hüperbooli. Kui keha lendab mustast august mööda küllalt lähedalt, siis tema orbiit isegi ei sarnane parabooli või hüprebooliga. Juhul kui valguse kiirusest palju kordi väiksema kiirusega tulnud keha läheneb mustale augule kahekordse Schwarzschildi raadiuseni, teeb ta mõne tiiru ümber musta augu ja lendab kosmosesse tagasi. Lõpuks, kui keha satub täpselt kahekordse Schwarzschildi raadiuse kaugusele, sulgub tema trajektoor ringiks- keha on musta augu gravitatsioonilises haardes ega pääse enam kosmosesse tagasi. Kui keha tuleb mustale augule veelgi lähemale, kukub ta musta auku ja on samamoodi musta augu gravitatsioonilises haardes. Otse musta augu suunas liikuv keha, liikugu ta siis ükskõik kui kiiresti, ning see keha ei pääse iialgi kosmosesse tagasi. Peale selle teame, et keha ei satu musta augu haardesse 6 ainult siis, kui ta liigub otse musta augu poole
(Hz) Pöörlemisperiood- füüsikaline suurus, mis näitab ühe täispöörde läbimise aega. (s) Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel- ühtlane ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. ( ) Kehade vastastikmõju- ühe keha mõju teisele kehale. Kehade vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kiirus või kuju. 22. Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained). Mida suurem keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. 23. Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud. 24
Kui keha lendab mustast august mööda küllalt lähedalt, siis tema orbiit isegi ei sarnane parabooli või hüprebooliga. Juhul kui valguse kiirusest palju kordi väiksema kiirusega tulnud keha läheneb mustale augule kahekordse Schwarzschildi raadiuseni, teeb ta mõne tiiru ümber musta augu ja lendab kosmosesse tagasi. Lõpuks, kui keha satub täpselt kahekordse Schwarzschildi raadiuse kaugusele, sulgub tema trajektoor ringiks- keha on musta augu gravitatsioonilises haardes ega pääse enam kosmosesse tagasi. Kui keha tuleb mustale augule veelgi lähemale, kukub ta musta auku ja on samamoodi musta augu gravitatsioonilises haardes. Otse musta augu suunas liikuv keha, liikugu ta siis ükskõik kui kiiresti, ning see keha ei pääse iialgi kosmosesse tagasi. Peale selle teame, et keha ei satu musta augu haardesse ainult siis, kui ta liigub otse musta augu poole. Must auk haarab keha ka siis, kui tolle orbiit on talle liiga lähedal
valguse kiirusel. Nad saavad moodustada vaid väga massiivseid struktuure nagu superparved. Pole võimalik, et neutriinodest on arenenud galaktikate ümber olevad tihendid. Seega peab tume aine koosnema mingitest teistest senitundmatutest osakestest. 5 Projekti COSMOS abil on kaardistatud tume aine suures osas universumis. Kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub.
Mateeriaosakesed on põhiosa fundamentaalosakestest ehk kõige alsematest osakestest. Mateeriaosakesed on leptonid ja kvargid. Leptonid Leptonid on nõrga vastastikmõju esindajad ning võivad esineda ka iseseisvalt. Elektrilaengut omavad leptonid (nt.elektron) osalevad elektromagnetilises vastastikmõjus. Kõik leptonid osalevad nõrgas vastastikmõjus ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite ehk neutriinode jälgimiseks. Leptonid osalevad ka gravitatsioonilises vastasmõjus. Kõige tuntumad leptonid on elektronid ja neutriinod. Leptonlaengud (tähised , , ) iseloomustavad vastavaid leptoneid. Vastavate antiosakeste leptonlaengud on vastasmärgilised. Leptonlaengud on elementaarosakeste protsessides jäävad suurused. Lepton Nimetus elektron +1 0 0 elektronneutriin +1 0 0
1978. aastal avastati, et Pluutol on kaaslane Charon, mille mass moodustab ühe kaheksandiku emaplaneedi omast, tegu on seega suhteliselt suurima kaaslasega Päikesesüsteemis. Charon on nimetatud mütoloogilise isiksuse järgi, kes vedas surnuid üle Styxi jõe Hadesesse. Charon jääb Pluutost ümmarguselt 20 000 kilomeetri kaugusele-see on 20 korda lähemal kui Kuu Maale-ning teeb ühe täistiiru ümber planeedi kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on tänu oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises embuses, et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutot vaadates püsib Charon taevas näiliselt kogu aeg ühes ja samas paigas. Seega ei oleks planeedi teisel küljel elavatel pluutolastel aimugi, et nende planeedil on kuu. Charoni tihedus on 1,63±0,07 g cm3 mis jääb tunduvalt alla Pluuto tihedusele (1,92 ± 0,12 g cm3)[1]. Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva, 9 tundi, 17 minutit ja 36 sekundit. Charoni orbiidi kalle Pluuto orbiidi tasandi suhtes on 122,54°
1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS - 1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE - aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega. Tumeainet ei saa otseselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.
ü. h) Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. i) Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. j) Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. Selle olemasolule viitab tõik, et Universumi
elektron prooton neutron footon Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus keskmiselt 15 minutit ja siis laguneb. 0 n 1 => 1 H 1 + 1 e 0 + e Looduses ei esine vabu neutroneid, aga neid on võimalik vajadusel tekitada tuumareaktsioonide käigus LEPTONID Osakesed, mis osalevad gravitatsioonilises, elektromagnetilises ja nõrgas vastastikmõjus, ei osale tugevas vastastikmõjus. Jagunevad kolme perekonda: elektron ja elektronneutriino müüon ja müüneutriino tauon ja tauneutriino. Igale osakesele lisandub temale vastav antiosake, mis on sama massi ja spinniga, kuid vastasmärgiga ülejäänud osakest iseloomustavate suurustega (laengutega) Kohtumisel osake ja antiosake annihileeruvad, Selle tulemusena tekivad uued osakeste ja antiosakesete paarid.
lõppe meie jaoks kunagi. [4] 3 Galaktika definitsioon Galaktikad on universumis väga suure hulga tähtede kogum. Galaktikad võivad olla kujult elliptilised, spiraalsed või korrapäratud. Peale tähtede sisaldavad galaktikad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega.. Eeldatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% tavalisest galaktikast, kuid selles ei saa keegi olla kindel, kuna tumeaimet ei saa otseselt vaadelda. Esimest korda pakkus tumeaine olemasolu välja 1934. aastal Sveitsi päritolu füüsik Fritz Zwicky. Ülejäänud 20% galaktikast koosneb tähtedest, gaasist ning tolmust. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mistõttu ka galaktikad tiirlevad oma keskme ümber. Galaktikad tekivad
elektron prooton neutron footon 57 Selgus, et neutron eksisteerib vabas olekus keskmiselt 15 minutit ja siis laguneb. 0n1 => 1H1 + 1e0 + ne Looduses ei esine vabu neutroneid, aga neid on võimalik vajadusel tekitada tuumareaktsioonide käigus 58 LEPTONID Osakesed, mis osalevad gravitatsioonilises, elektromagnetilises ja nõrgas vastastik mõjus, ei osale tugevas vastastikmõjus. Jagunevad kolme perekonda: elektron ja elektronneutriino müüon ja müüneutriino tauon ja tauneutriino. Igale osakesele lisandub temale vastav antiosake, mis on sama massi ja spinniga, kuid vastasmärgiga ülejäänud osakest iseloomustavate suurustega (laengutega) Kohtumisel osake ja antiosake annihileeruvad, Selle tulemusena tekivad uued osakeste ja antiosakesete paarid. 59
1 aü = 1.495978707 x 1011m. · Parsek - (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 AU katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. 1 pc = 3,08572 · 1016 m =3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105a.ü. · Tumeaine - ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83% Universumis leiduvast ainest. · Tumenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa koostisest.Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see
Geodeetiline kõrgus määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Mis on geoidi undulatsioon ja geoidi mudel? Geoidi undulatsioon ehk geoidi kõrgus. Geoidi mudel on mudel, mis arvutab geoidi pindala etteantud alal, toetudes referentsüsteemidele. Mis teadus on geodeesia? Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Mis on nivoopind? On gravitatsioonilises tasakaalus olev samapotentsiaal. Mis on ellipsoid? Ellipsoidi telgede abil määratakse geodeetiline koordinaatsüsteem, mis võimaldab määrata suvalise punkti asukoha ellipsoidi pinnal. Mis on geoid? Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi
samavaarsed. Erirelatiivsusteooria printsiibid: 1. Erirelatiivsusprintsiip: loodusnahtuste kirjeldamisel on koik inertsiaalsusteemid samavaar sed. 2. Valguse kiirus on koigis inertsiaalsusteemides, suunast soltumata, Uldrelatiivsusteooria Uldrelatiivsusteooria printsiibid on uldrelatiivsusprintsiip ja ekvivalentsusprintsiip. Uldrelatiivsusprintsiip: koik taustsusteemid on samavaarsed. Ekvivalentsusprintsiip: keha osalemine gravitatsioonilises vastasmojus ja selle inertsus on ekvivalentsed. Me elame koveras aegruumis. Mass pohjustab aegruumi koverdumise, st gravitatsiooniline vastasmoju valjendub aegruumi koverdumises. Ruum ja aeg ei eksisteeri omaette, nad on seotud energiaga (aine ja valjaga). ASTRONOOMIA. KOSMOLOOGIA Paikesekiirguse komponendid: ? valguskiirgus, ? soojuskiirgus, ? ultraviolettkiirgus, ? rontgenkiirgus, ? raadiokiirgus, ? korpuskulaarkiirgus.
da deka- 101 p piko- 10 12 MEHAANIKA Ühtlane sirgjooneline liikumine Koordinaat: x = x0 + vt Nihe: s=vt Kiirus: v=s/t Kiirendus a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine x=x0 +v0t+at2/2 s=v0t +- at2/2 s=v-(v0)2/2a v=v0+at a=v-v0/t Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. KEHADE VASTASTIKMÕJU Mass on keha võime osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S TIhedus on füüikaline suurus, mis näitab aine ruumalaühiku massi =m/V Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha. Elastsusjõud on jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja millega mõjul taastub keha esialgne kuju.
m = 3,26168 moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA- on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS-1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE- a ine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadeag. Tumeainet ei saa otsselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. TUME ENERGIA- on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universiumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universiumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist.
z-laenguliste ioonide ühe mooli eraldamiseks kulub z×F kulonit ümardatult F = 96500 C x mol-1 või26,8 A x h x mol-1. Elektrolüüsi seadus (Faraday, 1832-1833) - Elektroodil eraldunud aine mass on võrdeline e!lektrolüüdilahust või sula elektrolüüti läbinud elektrihulgaga. ! 1. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda ! tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.! Doppleri efektiks nim nähtust, kus liikuva laineallika poolt tekitava laine sagedus sõltub laineallika liikumises vastuvõtja suhtes. Kui laineallikas läheneb vastuvõtjale on vastu võetav signaali sagedus suurem kui laineallika omasagedus (lainepikkus on lühem). Kui aga laineallikas eemaldub
· Impulsi jäävuse seadus. Kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null, on süsteemi kehade impulsside summa jääv suurus. Loeng 5 · Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Liikuv keha, mille asukoha määrab kohavektor , on nüüd gravitatsioonilises vastasmõjus taustkehaga. Talle mõjub gravitatsioonijõud, mis on suunatud taustkeha - koordinaatide alguspunkti poole. Sellist jõudu on lihtne kirja panna: . Sulgude ees olev liige (Newtoni gravitatsioonivalem) määrab jõu suuruse, sulgudes olev (ühik)vektor aga selle suuna. Et kohavektori suund on tõmbejõule vastassuunaline, tuleb ühikvektori ette miinusmärk. Näeme, et
elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale
elektromagnetiline ja tugev. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha omadust osaleda mingis vastastikmõjus. Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale
Elektromagne- tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng. Nõrgas mõjus osalevaid, aga tugevas mõjus mitteosalevaid algosakesi nimetatakse leptoniteks. Neil on leptonlaeng. Tugevas 5 mõjus osalevaid algosakesi nimetatakse kvarkideks. Neil on tugeva vastastikmõju laeng ehk värv. Kõik kehad osalevad gravitatsioonilises mõjus, mille laengut nimetatakse raskeks massiks. Maailma laenguline sümmeetria seisneb selles, et igal laengul (peale raske massi) on olemas vastupidine laeng ehk antilaeng. Elektri- ja leptonlaengu korral nimetatakse laengut kokkuleppeliselt positiivseks ja antilaengut negatiivseks (+ ja ). Värvilaenguid on kolm (R red, punane; G green, roheline ja B blue, sinine). Igal elementaarsel aineosakesel eksisteerib antiosake, millel kõik laengud (peale
2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. [1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust ehk raskuskiirendust g. Raskuskiirengus on kiirendus, milleha vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatud raskusjõu mõjul. 4
Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist mõjutada – paljud spiraalsed galaktikad võivadki olla tekkinud väiksemate galaktikate kokkupõrkel. 43 11. TUMEAINE Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83% Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934
annaabi.ee 
