immunsus)-lümfotsüüdid, NK-rakud(otseründavad)) Monotsüüdid kõige suuremad(9-12 µm), rakutuum on neerukujuline, palju tsütoplasmat. Nad on aktiivselt liikuvad, väljuvad veresoontest sidekoesse, kus muutuvad makrofaagideks. Vereringes on nad ainult umbes 3 päeva. 5. loeng A. Arend Vereliistakud e. trombotsüüdid Tsütoplasma fragmendid, diameeter 2-5 µm. Tuum puudub, koosnevad tsentraalselt paiknevast nõrgalt basofiilsest granulomeerist e. kromomeerist ja perifeersest hüalomeerist. Osalevad vere hüübimises, eluiga ca 10 päeva. Jagatakse tsoonideks: Perifeerne tsoon(rakumembraan glükogaalüksiga), Strukturaaltsoon( mikrotuubulid, struktuurvalgud), Organellide tsoon(keskosa, mitokondrid, eri graanulid), Membraantsoon(2 tüüpi membraankanaleid avatud kanalite süsteem ja tihe tubullaarsüsteem) Vereloome e. hemopoees 1. Mesoblastiline periood 1-3 embrüo arengu kuu, vereloomekolded ilmuvad rebukoti
peroksüdaasi Monotsüüdid on vere ringluses 1-3 päeva, seejärel suunduvad kudedesse ja nende eluiga on kuni kaks kuud Monotsüüdid läbivad kergesti peenemate veresoonte seina TROMBOTSÜÜTIDE EHITUS JA TALITLUS Trombotsüüdid e vereliistakud on veres leiduvad korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, diameeter 2-5µm, tuum puudub, oluline roll hemostaasi tagamisel Rakud koosnevad tsentraalselt paiknevast granulomeerist ja perifeerselt paiknevast hüalomeerist – granulomeeris on atsidofiilsed sõmerad (mitte tuum, DNA puudub), hüalomeer on basofiilne tsütoplasma Veres ringlevad trombotsüüdid on puhkeseisundis passiivselt liikuvad rakud ning nende eluiga on kuni 14 päeva Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutudes fibriiniks soodustab vere hüübimist KÕHRKUDE, JAOTUS JA EHITUS
annaabi.ee 
