Aspergillus on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Samas üksikisikut nõrgestab immuunsüsteemi seisund võib olla vastuvõtlik Aspergillus infektsiooni. Aspergilloos võivad esineda patsientidel, kelle immuunsüsteem võib olla ohus - kaasa arvatud leukeemia, kemoteraapia patsiendid või need, steroidid, läbiteinud patsientidel, tsüstiline fibroos, HIV või AIDS, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), krooniline granulomatoosne haigus (CGD), raske astma koos seente tundlikkus (SAFS) ja paljud teised. Kõige tavalisem alatüübi seas paranasal ninakõrvalurgete infektsioonid seotud aspergilloos on Aspergillus fumigates. Sümptomid on palavik, köha, valu rinnus või õhupuudus, mis esineb ka palju muid haigusi, nii diagnoos võib olla raske. Tavaliselt ainult patsientidel juba nõrgestatud immuunsüsteemiga või kes kannatavad muud kopsu tingimused on vastuvõtlikud. Penicillium- Ladina keelest pintsel
RA patogenees · Autoimmuunhaigus, võtmeprobleem T- lümfotsüütide tolerantsuse düsregulatsioon · Autoantikehade teke aastaid enne artriidi avaldumist · Anti-CCP (antibodies to cyclic citrullinated peptides) filagriini, keratiini, fibrinogeeni, vimentiini vastu · RF (rheumatoid factor) IgG vastu · 75% IgM · Sünoviaalkest hüpertrofeerub, tekib pannus granulomatoosne kude, mis on tekitatud fibroblastide proliferatsioonist ja milles on arvukalt põletikuliste rakkude infiltraatidega ümbritsetud väikesi veresooni. · Luu kahjustus kujuneb hiljem RA kliiniline pilt Spetsiifilised e intraartikulaarsed sümptomid: Ebaspetsiifilised sümptomid: · Liigesevalu (alaägeda algusega) · Kaalulangus, subfebriliteet,
on inimesel tavaliselt mingisugune lokaalset või süsteemset immuunsust mõjutav põhihaigus. · Aspergillus species · puulehed, teravili, kompost, loomadel · nakatumine inhalatsiooni kaudu · riskifaktorid: immuunsupressioon, kortikosteroidravi kopsuhaigused, eelnev kaviteet kopsus alkoholism krooniline granulomatoosne haigus · 3 põhivormi: · allergiline (astma taustal) · kopsuvorm (eelnev kaviteet: tbc!) · invasiivne (immuunsupressioon) · lisaks kolonisatsioon siinustes, nahal · kliinliselt: sõltub vormist sageli veriköha, produktiivne köha · histoloogia: seenehüüfid, mütsetoom · immuunanalüüs (ELISA) · mikrobioloogia:
Mädane põletik - põletik , mille korral tekitavad püogeensed bakterid: stafülokokid, streptokokid ja gramnegatiivsed bakterid 6. Proliferatiivsed põletikud – esiplaanil on krooniline kulg, kus vohab noor sidekude, granulatsioonkude; eristatakse fibroseeruvat põletikku, kus võib kaasuda elundi parenhüümi või epiteeli hüperplaasia (põletikuline hüperplastiline polüüp) või atroofiline krooniline põletik (krooniline atroofiline gastriit) 7. Granulomatoosne põletik (mittespetsiifiline & spetsiifiline) – sidekude vohab koldeliselt kindlal piiratud alal, tekivad sõlmel. Spetsiifilisele granuloomile on iseloomulik ehitus, haigustekitaja leidumine, teisene nekroos, krooniline kulg ägenemistega (tuberkuloos, süüfilis, sarkoidoos) 8. Võõrkehagranuloom – kudedesse sattunud võõrkeha ümber vohab granulatsioonkude, tekkib võõrkeha kapseldumine, granuloomis võib leida makrofaage ehk paljutuumalisi hiidrakke 39
immuunkaitse normaalne. Kuna T- rakkudel on immuunsüsteemis keskne osa, siis nende puudulikkus võib kahjustada nii humoraalset kui rakuvahendatud immuunvastust. Kõige tõsisem on kombineeritud puudulikkus ehk korraga nii T- kui B- rakkude kahjustus. Infektsioonid puhkevad juba varases imikueas ning võivad põhjustada imiku surma, kui ei hakata kohe varakult aktiivselt ravima. Müeloidne arengutee Neutrofiilide hulga vähenemine- müeloid prekursori defekt Krooniline granulomatoosne haigus- defekt oksüdatiivses rajas Chediak-Higashi sündroom- mutatsioon LYST valgus Leukotsüütide adhesiooni puudulikkus-defekt adhesioonimolekulide ahelas Immuunpuudulikkus on meestel sagedasem, sest paljud IP mutatsioonid on X-kromosoomis. Sekundaarne immuunpuudulikkus: mingi välise teguri poolt põhjustatud. Toidudefitsiit, nakkushaigused, kasvajad, rasked traumad ja põletused, kiirgused, mürgid, immuunrakkude kaotus. AIDS: põhjustajaks HIV
Karvade geen on lähestikku tüümuseta fenotüüpi määrava geeniga. Tüümust ei arene, ei ole kohta kus T-lümfotsüüdid saaksid areneda. Kaasasündinud immuunsussüsteem on normaalne (Tol retseptorid), kõik mis on seotud rakulise imuunsusega – kasvajad, viirused – vastuvõtlikud. Antikeha midagi on. Leukotsüüdil puudvad teatud adhesioonimolekulid – ei saa veenulist läbi, immuunpuudulikkus. Ei suudeta märklauda fagotsüterida, lõhustada neutrofiilid. Krooniline granulomatoosne haigus. SCID (SEVERE COMBINED IMMUNODEFICIENCY) Uuriti 141 PATSIENDIST kus on defektid, suur osa 64 tükki IL-2 retseptoridefektiga (aga ka IL- 2,4,7,9,15), 9 inimesel oli JAK -3 defekt (paljud retseptorite signaaliülekande rajas, et signaal saaks minna tuuma esimesed astmed), 22 inimesel ADA (adenosiindeaminaasi) puudulikkus, ensüüm. Kasutai esimest korda geeniteraapias. B lümfotsüütide küpsemisel suht levinud hypogammaglobulineemia - midagi on puudu ei sünteesita
väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on hemorraagiline (lehm) või granulomatoosne (teised). Kolded tekivad ja kaovad 25-35 päevaga, tavaliselt armi moodustamata. Koldeid võib ekslikult pidada antraksiks. • Molluscum contagiosum. Sõlmeline – tüükasarnane. Algab paapulist, mis muutub pärlilaadseks nabaga koldeks diameetriga 2…10 mm. Tavaliselt kehal, genitaalidel, proksimaalsetel jäsemetel, tav. 5…20 sõlmekest koos. Inkubatsioon 2-8 nädalat, levib otsesel kontaktil (sugulisel teel, maadeldes) või elutute objektidega
abstsessid. Mütsetoom: krooniline destruktiivne progresseeruv haigus, reeglina jäsemetel, iseloomulikud mädased granuloomid, progresseeruv fibroos, nekroos. Lümfokutaanne haigus: primaarne infektsioon / sekundaarne levik kutaansesse koldesse kroonilise granuloomi moodustumisega, erütematoossete subkutaansete sõlmekestega, lõpuks tekib haavand. Tselluliit, subkutaansed abstsessid: granulomatoosne haavand, ümbritsev erüteem, lümfisõlmede minimaalne või puuduv haaratus. • Sekundaarsed KNS infektsioonid: meningiit, ajuabstsessid. Ajuabstess: krooniline infektsioon palaviku, peavalu, fokaaldefitsiidiga (sõltuvalt aeglaselt areneva abstsessi lokalisatsioonist). KNS haaratus tekib kuni 1/3-l patsientidest. Diagnostika. Mikroskoopia on tundlik, suhteliselt spetsiifiline, kui on näha hargnevaid osaliselt happekindlaid organisme. Kultuur on
annaabi.ee 
