suurem kui sademete hulk · Sademeid vähe, seegi ebaühtlaselt ja ebareeglipäraselt · Fantoomvihmad · Talved külmad vs. kogu aasta kuum · Ööpäevased temperatuurikõikumised · Evolutsiooniliselt vanad, konkreetsed kohad "noored" · Hallmullad · afüllia e. lehitus, fotosünteesib roheline koor · juured kas laiuvad, sügavale minevad või efemeersed ( · Kõrbeloomade konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal! · granivooria seemnetest toitumine Savannid · laiuskraadid : ~25 · sademeid : 250-2000 mm/a · ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri
Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise isendi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorideks võivad olla taimed (parasiitsed), imetajad (jäneselised, sõralised, kabjalised, närilised jpt), seened (mükoriissed), kalad, putukad (nii vastsed kui valmikud) KÕIGE OLULISEM RÜHM HERBIVOORE, bakterid, nematoodid (taimeparasiidid), limused (teod, karbid), linnud. Herbivooria tüübid ärasöödavate taimeosade kaupa: Granivooria ehk seemnetest toitumine, frugivooria ehk viljadest toitumine, folivooria ehk lehtedest toitumine, nektarivooria ehk nektarist toitumine (paljud tolmeldajad!), ksülofaagia ehk puidust toitumine, florivooria ehk õitest toitumine, süüakse veel pungi, varsi, õietolmu, juuri, taimemahlu. Veel võib herbivooriat jaotada selle järgi, mitmel taimel herbivoor toitub: monofaagid (nt. lehekirbud), oligofaagid (kasutavad piiratud hulka taimi) ja
Juured on kas laiuvad, sügavad või EFERENTSED (st juured kasvavad vihmaperioodil kiiresti lopsakaks, et saada kähku palju vett, kasvada, õitseda ja kuival ajal taandarenevad). Loomade kohastumused maa-alustes koobastes elamine, öine eluviis (siis on jahedam). Vedeliku kogumine kehasse. Vedeliku saamine otse õhust mõnel sisalikuliigil (moolok) naha kaudu. Kõrberebastel keha suuruse kohta suured kõrvad aitab reguleerida kehatemperatuuri. GRANIVOORIA seemnetest toitumine. Savann e troopiline rohtla. · Levik u 25 lauiskraadil. Põhiliselt Aafrikas. Piirnevad kõrbe ja vihmametsaga. · Kliima vahelduvad kuiva- ja vihmaperioodid. Sademeid 250-2000 mm/a. · Struktuur suurte puude kasvu piirab ajutine kuivus, toitainetevaesus, herbivoorid. Valitseb rohttaime (kõrrelised) ja põõsarinne. · Pinnamood, aineringe. · Taimestiku ja loomastiku eripärad.
Lehed täidavad ka veevaru reservuaari ülesannet. Osa taimi avab õhulõhed vaid öösel. Kaktustel lehed taandarenenud. Osadel maapinnalähedane ulatuslik juurestik, osadel hoopis sügav juurestik · Loomade kohastumused: o Konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal. o Hele värvus kaitseb ülekuumenemise eest. o Skorpion suudab taluda kõrgeid temperatuure. o Kaamel suudab omada veevaru. o Granivooria seemnetest toitumine. o Nt fennekile sobib nii loomne kui taimne toit (pmst see, et toitu pole lademetes, nii et peab leppima sellega, mis leiad) Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Peamiselt lähisekvatoriaalses vööndis tekkinud troopilise puisrohtla taimkattevöönd ja maastikutüüp. Savannile on iseloomulikud punamullad, kõrge kserofiilne rohurinne, astlalised põõsad ja harvad hajali paiknevad puud
annaabi.ee 
