3 Kursi Vabadussõja mälestussammas asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948. aastal. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: "EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SIND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!". Obeliski tagumise külje ülaossa on kinnitatud pronksreljeef surnupealuu partisanide märk
mulje. Ta võttis endale kuninga tiitli ning ilmus vähemalt kunstiteostes avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet. Oma iseäraliku positsiooni kindlustamiseks laksis Hatsepsut levitada müüti, et tegelikult polevatki ta surelik, vaid jumal Amoni taevane laps. Ta mainis Amonit alati oma "taevase isana". Hatsepsuti monumentidest Karnakis olgu mainitud ka elegantne punasest kvartsiidist kabel ja kaks kullatud graniitobeliski, millest põhjapoolsem seisab algses paigas tema isa väravehitise ees. Oveliskid olid kuningate ülistamise lemmikvahend. Hatsepsuti obeliskide tipud olid kullatud, et peegeldada tõusva päikse kiiri ning kuulutada nõnda ümberringi valitsejanna üllust ja väge. Hatsepsut valitses Egiptust edukalt 15 aastat ning tema võimul oleku aega märkis ilmselt rahu ja õitseng. Ent tema saatus on jäänud saladuseks: pärast Thutmosis III
annaabi.ee 
