3. perliit, turvas, kompost 1:1:1. Üldsoovitus on, et perliidisisaldus mistahes konteinertaimede kasvusubstraadis oleks vähemalt 20%. Perliit on ka laialdaselt kasutatav pistikute juurutamisel. Katmikaianduses kasutatakse kasvusubstraadina veel kivivillast matte. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, graniidikillustik, kile, tekstiil, mitmesugused tööstusjäätmed jne. Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multsikihi paksus varieerub sõltuvalt materjali õhulisusest 10-30 cm-ni.
Liivad jagunevad veel: looduslikud liivad, sõelutud liivad. Killustik. Killustikud jagatakse kulumiskindluse järgi klassidesse – I, II, III, IV klass. I klass on kõige kulumiskindlam, IV klass kõige madalama kulumiskindlusega. Mida raskematele liiklustingimustele teekate peab vastama, seda kulumiskindlamat killustikku on vaja kasutada. Eestis kasutatakse peamiselt killustikuliikidest järgmisi: lubjakivikillustik, kruusakillustik, graniidikillustik – see on kõige tugevam, külmakindlam ja kulumiskindlam. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mille järgi rühmitatakse asfaldisegusid? 2. Kuidas jaotatakse asfaltbetoone temperatuuri järgi? 3. Mis on filler? 13.7. Asfaltbetooni omadused 179