17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18. Biokile aktiivpinnale kuuluv kile, kus lisaks bakterite moodustuvad 19. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid. 23
Populatsiooni geneetiline struktuur. Ökonišš. Kooslused on erinevad, kus elada ja kuhu kasvada. Näiteks: Järvedm jõed, kaldad ja puisniidud. Saab teha DNA analüüsi. Seemnepanka on raske kätte saada mullast. https://moritz.botany.ut.ee/~olli/LPrax/Teooria.html Sümbioosid. Mükoriisa. ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mügarbakterid. on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. Koduloom, inimeste sees bakterid, vetikas ja seen, hobune ja ümaruss, mäletsejatel bakterid toidu seedimiseks. Kuidas liigub päike taime sisse/sees? Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt teisele ja seda nimetatakse elektronitranspordiahelaks. Igal astmel vabaneb veidi energiat
Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 86. Mitokondrite ja plastiidide (kloroplastide) esmane ja teisene teke ning kadumine. Mitokondrid on tekkinud pärisbakteritest (on pakutud nii purpurbaktereid kui gramnegatiivseid). Plastiidideks (kloroplastideks) on saanud neelatud sinivetikad (tsüanobakterid) – nagu vetikad, kes elavad zooklorellidena paljudes ainuja hulkraksetes loomades. Mitokondrid ja eriti plastiidid võivad olla ka korduvalt omandatud. Vähestel päristuumsetel (näiteks pisieoselised, Microsporidia) puuduvad mitokondrid. Paljudel päristuumsetel (sh. loomadel ja seentel) puuduvad plastiidid. Ei tea päris kindlasti, kas nad on ikka hiljem kadunud, või pole neid kõigis päristuumsete harudes
Lowe’I agar). Külviplaate inkubeeritakse aeroobses, suhteliselt niiskes keskkonnas 35-36°C juures 5 kuni 12 päeva. Pesad on väikesed kuni keskmised, valkjashallid, siledad, meenutades kaste- või elavhõbeda tilku. Külvimeetodi sensitiivsus ei ületa 60%! Valitud ja märgitud pesadest tehakse kontrollpreparaadid ja värvitakse need Grami meetodil. Kui preparaadis on näha bordetelladele iseloomulikke väikesi gramnegatiivseid pulgakesi (kokobakterid), samastatakse nimetatud pesades kasvavad mikroobid kas biokeemiliste reaktsioonide või aglutinatsioonireaktsiooni abil. SEROLOOGILISED REAKTSIOONID. Läkaköha uurimiseks kasutatakse peamiselt ELISA-meetodit. Läkaköha põdemise järel tekivad antikehad B.perussis’e filamentoosse hemaglutiniini, perkatiini, fimbriate ja toksiini (PT) suhtes. Ainult PT antikehad on spetsiifilised B.pertussis’e suhtes, teised võivad anda
annaabi.ee 
