Eesti keele ajalugu
ühtmoodi. Grammatiseerumise põhimõte on ühesuunaline protsess (suurema
grammatilisuse suunas).
Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS >
RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning
tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka
eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik
grammatikalisatsioonis toimuvad muutused, on ka tähendusmuutused sujuvad ja
järkjärgulised.
Uuemad suunad:
• keelekontaktide mõju grammatiseerumisele
• “sundgrammatiseerumine”
• grammatisatsiooni ja leksikalisatsiooni vahekord (vt järgmistelt slaididelt)
• grammatisatsiooni tõlgendamine kognitiivse lingvistika raamistikus (käsi >
käes, kõrv > kõrval jms.)
Leksikaliseerumine – kitsalt: grammatilise ainese muutmine leksikaalsemaks;