umbes 0,5 1 tund. Plaat võetakse kromatografeerimisnõust välja, frondi asukoht tähistatakse pliiatsiga ja plaat kuivatatakse algul õhukäes ja hiljem lõplikult kuivatuskapis. Kromatogrammi ilmutamiseks kasutatakse aminohapete segu lahutamisel ilmutina ninhüdriini lahust, millese plaat korralikult kastetakse. Aminohapetele iseloomulikud laigud ilmuvad plaadi kuivatamisel kuivatuskapis (60 70 oC juures). Laigud ümbritsetakse grafiitpliiatsiga tõmmatud ringidega. Ninhüdriin ja aminohape reageerivad omavahel leeliselises keskkonnas, andes produktidesk H2O, CO2, RCOH, aspargiini puhul oranzikaspruuni, proliini ja hüdroksüproliini puhul kollase ning ülejäänd teiste aminohapete puhul sinise või lilla värvusega ühendi. Katseandmed ja nende töötlus: Katse aeg: 19. 03 2007 10.30 12.00 Ruumi keskmine temperatuur: 22 oC Allaniin: lx1 = 0,9 cm W1: = 0,3 cm Arginiin: lx2 = 0,3 cm W2 = 0,3 cm Seriin: lx3 = 0,6 cm
keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud (Pt 1,8)." Nähtava ja nähtamatu piiriga mängides Roode avastas oma kunsti defenitsiooni: ,,kunst algab sealt, kus lõpeb nähtav pind". ,,Teekaslaste" puhul huvitavad teda uued küsimused. Eskiislikkuse kontseptsioon on siingi oluline, kuid nüüd mängib ta värvikihi õhulisusega, lastes grafiitpliiatsiga tehtud alusjoonistuse sellest läbi kumama. Nii nagu Roode üha enam keeldus maisest ja materiaalsest elus, tegi ta seda ka kunstis. Kohati jätab ta lõuendi pinna lausa katmata. Teekaaslased. 1970-1971 Henn Roode. 1960. aastate teine pool Paaril viimasel eluaastal kuulub Henn Roode
13. Nimeta paberarhivaalide korrastamise etapid avalikku arhiivi üleandmisel? Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine (1) Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks: 1) võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2) eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid; 3) järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel; 4) lehed nummerdatakse pehme grafiitpliiatsiga; 5) lehed ja ümbrised kuivpuhastatakse; 6) lisatakse arhiivipüsivast dokumendipaberist leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje leht säiliku lõppu; 7) lehed paigutatakse lahtiselt arhiiviümbrisesse või kinnitatakse köitepaeltega arhiivimappi või -kaantesse ja paigutatakse arhiiviümbrisesse. (2) Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt avaliku arhiivi
*arhiivi tasand; *sarja tasand; *säiliku tasand. Arhivaalide ettevalmistamine püsivaks säilitamiseks Paberarhivaalide korrastamisel arhiivi üleandmiseks: 1. võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2. eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid; 3. järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel; 4. lehed nummerdatakse pehme grafiitpliiatsiga; 5. lehed ja ümbrised kuivpuhastatakse; 6. lisatakse arhiivipüsivast dokumendipaberist leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje leht säiliku lõppu ning kinnitatakse või paigutatakse arhiiviümbrisesse. Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt arhiivi nõuetele. Arhivaalide üleandmise kohustus ja tähtaeg-
tüübist, liigist või teabekandjast. . § 22. Arhivaalide püsivaks säilitamiseks ettevalmistamine (1) Paberarhivaalide korrastamisel avalikku arhiivi üleandmiseks: 1) võetakse arhivaalid välja säilitamiseks mittesobivast ümbrisest; 2) eemaldatakse mittearhiiviaines ning paberiga kontaktis olevad metallkinnitid; 3) järjestatakse arhivaalid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel; 4) lehed nummerdatakse pehme grafiitpliiatsiga; 5) lehed ja ümbrised kuivpuhastatakse; 6) lisatakse arhiivipüsivast dokumendipaberist leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje leht säiliku lõppu; 7) lehed paigutatakse lahtiselt arhiiviümbrisesse või kinnitatakse köitepaeltega arhiivimappi või -kaantesse ja paigutatakse arhiiviümbrisesse. (2) Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt avaliku arhiivi nõuetele.
Dokumendid, mis õmblemisele ei kuulu (fotod, aukirjad jms), paigutatakse ümbrikusse ja kinnitatakse ümbriku üht serva pidi. Väikseformaadilised dokumendid tuleb paigutada ühtlaselt kogu toimiku ulatuses, nii et see oleks igast äärest võrdse paksusega. Toimiku paksus on 200-250 lehte. Kui dokumente on rohkem, moodustatakse mitu köidet. LEHTEDE NUMMERDAMINE Kõik dokumendid säilikus nummerdatakse pehme musta grafiitpliiatsiga lehe parempoolses ülanurgas, kusjuures -fotod nummerdatakse tagaküljel ülemises vasakus nurgas -tühje, ilma tekstita lehti ja ümbrikke ei nummerdata -formaadis A3 kokkumurtud leht, mis on üht serva pidi õmmeldud, nummerdatakse ühe lehena. Keskkelt kokkumurtud ja keskelt kinnitatud leht nummerdatakse kahe lehena. -leht pealekleebitud väikeseformaadiliste dokumentidega nummerdatakse ühe lehena. Kui need
poolile ja asetatakse ligniinivabast papist toosidesse. Vaba lindiots kinnitatakse arhiivisäilituspaberist ribaga. Karbid paigutatakse horisontaalselt riiulile. Fotomaterjale käsitsedes tuleb kanda valgeid puuvillaseid kindaid. Fotosid ei tohi painutada. Kahjustunud fotod tuleb saata konservaatorile hindamiseks, mitte mingil juhul ei tohi ise proovida osutada abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark),
on korras. Tiftendit ara jätta ei tohi. Et küünla pesa mitte rikkuda, keeratakse küünal sisse alati palja käega; alles lõpunipingutamisel käsutatakse võtit. Küünal ei- põle pessa kinni, kui keeret veidi määrida grafiitpliiatsiga. vituspedaali tuleb vajutada sellise jõuga, et hooratas teeks . Tsehhoslovakkia küünaldel, millel on sisseehitatud raa- 600 . . . 700 p/min. diohäirete summutustakisti, ei tohi käsutada summutusta- Sädeme puudumisel tuleb kontrollida generaatorit, s, o. kistiga kõrgepingejuhtmeotsakuid. Vastasel korral koor- pinge olemasolu generaatori violetses juhtmes