Kõigist käitumuslikest mutatsioonidest on lihtsaim identifitseerida neid, mis on seotud liikumisega. Stragger ja weaver on hiirte fenotüübid, mida põhjustavad vastavad geenid homosügootses olukorras. 4.1 Weaver mutandid, kaaliumikanali poori valgu defekt graanulrakkudes Weaver mutatsioon mõjutab väikeaju graanulrakke rakke, mida leidub kesknärvisüsteemis kõige rohkem. Nende rakkude puudusel on hiirte kõnnak tuikuv. Arvati, et mutatsioon mõjutab graanulrakkude eellasrakke ja Bergmanni gliaarakkude vahelist interaktsiooni, kuid hilisemad uurimused näitasid, et graanulrakud weaver hiirtel ei diferentseerunud ja need rakud surid enne gliiarakkudega interakteerumist. Seega peaks mutatsioon kodeerima valku, mis tavaliselt funktsioneerib graanulraku eellasrakus. Valku otsiti hiire 16. kromosoomist (seal teati esinevad weaver geen), mis on homoloogiline inimese 21. kromosoomiga. Hiire vastavast kromosoomi osast leiti geen,
närviteedele. Nn depolarisatsiooniblokaad - pikaajalise haloperidooli manustamise efekt dopamiinineuronite aktiivsusele mustolluses (A9, heledam joon) & ventraalses tegmentumis (A10, tumedam joon). Skisofreenia puhul esinevad ka spetsiifilised kognitiivsed kõrvalekalded. Ravimata patsientidel töömälu sõltuvus D1 retseptorite tihedusest dorsolateraalses prefrontaalses ajukoores. Skisofreenia nn negatiivne sümptomaatika20 võib põhineda ajukoe degeneratsioonil · Graanulrakkude kihi õhenemine hippokampuse hammaskäärus - neuronite juurdekasvu peetumine? · Närvi- & gliiarakkude tiheduse eripärad prefrontaalse & motoorse korteksi ning vöökääru mõnedes rakukihtides · Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil · Närvi- & gliiarakkude väiksem arv taalamuse mediodorsaalses osas & naalduvas tuumas · Interneuronite arvu vähenemine vöökäärus (II kihis)
annaabi.ee 
