Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid väljendusrikkus, eelistati jõhkrat tahumatust. Selleks sobisid uued väljendusvormid- puu- ja linoollõige. Graafika hoogne arengutempo viis graafikatriennaalide loomisele (1968.a.) koos Läti ja Leedu graafikutega. 1970.-ndail hinnati graafikas kõrgeks tehnilist taset (traditsiooniliste tehnikate valdamist). Üldistav kujutamisviis asendus peene detailsusega, esiplaanile tõusis ofort. Domineerib nende graafikute looming, kes alustasid 1960.-ndail. Silmapaistva taseme saavutas PEETER ULAS (1934-2008). Sündis Tallinnas lihatöösturi peres.Õppis Nõmme gümnaasiumis, ERKI-s, mille lõpetas 1959.a. Töötas õppejõuna
Tegi mitmeid portreid eesti kultuuritegelastest (,,Mikk Mikiver"), kasutas selleks kipsi, mille värvis ära. Pronksi kasutuselevõtt muutis loomingu tasakaalukamaks. Graafika nõukogude Eestis (1960-1980) Graafikas valitses 1960.-ndail üldistatud ekspressiivne kujund. Tähtis polnud ilu vaid väljendusrikkus, eelistati jõhkrat tahumatust. Selleks sobisid uued väljendusvormid- puu- ja linoollõige. Graafika hoogne arengutempo viis graafikatriennaalide loomisele (1968.a.) koos Läti ja Leedu graafikutega. 1970.-ndail hinnati graafikas kõrgeks tehnilist taset (traditsiooniliste tehnikate valdamist). Üldistav kujutamisviis asendus peene detailsusega, esiplaanile tõusis ofort. Domineerib nende graafikute looming, kes alustasid 1960.-ndail. Silmapaistva taseme saavutas PEETER ULAS (1934-2008). Sündis Tallinnas lihatöösturi peres.Õppis Nõmme gümnaasiumis, ERKI-s, mille lõpetas 1959.a. Töötas õppejõuna
Palmi, Uno Roosvaldi, Peeter Mudisti, Enn Põldroosi, Toomas Vindi ja Evald Okase maalimise hiilgeaeg. Erilist tähelepanu 1970. aastates vajab graafika kuna Liidu siseselt ei olnud see tehnika võrdväärselt hinnatud klassikalise maali või monmumetnaalkunsti kõrval, puudusid ka karmid ettekirjutused tehnika vormis, mis andis lõdvemad piirid eksperimenteerimiseks ja vormimängudeks. Eestis sai hoogu graafikatriennaalide korraldamine alates 1968, mille mõju ja tulemusena, hakati Eestit kutsuma graafikamaaks. Eelistati klassikalisi tehnikaid, ja üldiselt iseloomustab 70date algust tehniliselt kõrge tase. Aktiivseimad graafikud Ilmar Torn, Allex Kütt, Evi Tihemets, Olev Soans ja ka Evald Okas alustasid graakikategevust juba eelmisel kümnendil. Aktiivselt tegutsesid ANKi seltskonnast väljakasvanud nais graafikud Marju Muts, Silvi Liiva Naima Neidre.
annaabi.ee 
