Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud taevasse tõusev Kristus. · ALBRECHT DÜRER kõrgrenessansi kunstnik. Oli mitmekülgne kunstnik, graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti saksalike traditsioonidega. Pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega. Ilu reegleid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone püüdis ta tuletada oma kaasaegsete inimeste mõõtmisest. Dürer täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Suure leviku saavutasid tema puulõikesarjad , mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu
Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. "Ema portree"-näha on itaalia kunsti mõju. "Aadam ja Eeva"-ei ole nii konkreetne kui Madalmaades, kuid mitte nii üldistatud kui Itaalias. Lähtutakse reaalsest inimkehast. 7)Botticelli, Itaalia kunstnik, tema teos "Kevad"-Kujutab Veenust parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad antiikmütoloogia tegelased, paremalt sammub kevad-õrnas ilusas kleidis naine
(rastergraafika, vektorgraafika) ja graafiline disain. (Vikipeedia, 2014) Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, graafika on järjest enam galeriidest ja muuseumitest tänavaile ning mujale avalikku ruumi kolinud. Printerite ja trükipresside kõrval leiavad kasutust ka mitmed lihtsad ja käepärased paljundusmeetodid, mis võimaldavad nii kiiret lähenemist päevakajalisele, sotsiaalsele, poliitilisele, kui ka uusi esteetilisi avastusi. (Eesti Kunstiakadeemia, s.d.) Rahutu võitlusaeg ei olnud kultuuri arenguks soodus, kuid sellele vaatamata kujunes 16.
ja jumalikustloomusest. Vaesepoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena. Välimise tiivapaari avanemisel ilmuvad nähtavale pildid, mille sõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad välisküle karmile ülevusele. Kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 14. Albrecht Dürer ja Pieter Brueghel vanem ( kirjelda loomingut, tööd jne. ) Albrecht Dürer. Kõrgrenessanslik looming. Mitmekülgne kunstnik ja teadlane, muuhulgas ka eriti graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende uskumatult virtuooslik kasutaja. Düreri loomingus liitub detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid tuletas kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisest. Täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Laia leviku saavutasid puulõikesarjad, mis kujutasid kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Vasegravüür ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Melanhoolia".
ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutises. Altari välimisel tiibadepaaril kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut. 1Mille väljendamine oli selles teoses peamise tähtsusega? Nähtava maailma väljendamine 1Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks? Albert Dürer 1Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema tähtsamaid graafikateoseid. Graafikatehnikate võimaluste avardaja ja nende uskumatult virtuoosil kasutaja. Tähtsaimateks teosteks on puulõikesarjad. 1Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus?' Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. 1Kes oli suurim saksa portreist? Hans Holbein noorem 1Milliste ajalooliste isikute välimust tunneme eelkõige tema maalide kaudu? Rotterdami Erasmus ja Henry VIII 15.Madalmaade ja Eesti kunst 16.sajandil
—3. saj. m.a.j. 4.—6. saj. võtsid germaanlased osa Suurest rahvasterändamisest. Nad on etendanud olulist osa mitmete tänapäeva Euroopa rahvaste (sakslaste, inglaste, hollandlaste, taanlaste, rootslaste, norralaste jt.) kujunemisel. glasuur — vaap keraamikatoodete katmiseks. gootid — I aastatuhandel Suure Rahvasterändamise ajal peamiselt Lõuna-Euroopas ringi liikunud germaani päritoluga hõimud.v graafika — kunsti liik, mille aluseks on joonistuse või joonte kasutamine; mitmete graafikatehnikate puhul tehakse joonistus puust, metallist või muust materjalist plaadile, millelt see trükitakse paberile. graafiline leht — plaadilt trükitud graafikakunsti-teos. graatsia - üks kolmest jumalanna Aphrodite kaaslasest. gravüür — siledale pinnale uuristatud joonistus ja selle äratrükk; sõltuvalt graveeritava pinna materjalist eraldatakse puugravüüre, vasegravüüre jne. greif — muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega, oli eriti levinud idamaade kunstis.
loomingu kõrgtaseme - "Pühapäev" ja "Kontsert", mõlemad 1924 – kusjuures tookord valminud maalides pole kübetki provintslikkust. Paraku liikus kunstnik vähemalt maalijana sellelt saavutatud positsioonilt ainult allamäge. F. Rendeli ’’Kontsert’’ F. Rendeli ’’Pühapäev’’ Graafika ENSV ajal Enno Ootsing on graafik, kelle loominguline ampluaa on tohutult lai, ulatudes tänapäeval marginaalsete vanade graafikatehnikate nagu puugravüür, idapärane laudpuulõige ja vaselõige viljelemisest ja õpetamisest digitaalgraafika viljelemise ja õpetamiseni. E. Ootsing on esinenud eesti graafikamaastikul kolmkümmend kuus aastat. Ta on osa võtnud kõigist toimunud üheteistkümnest Tallinna graafikatriennaalist ja teistest olulistest graafikasündmustest. Samuti tegeleb ta raamatukujundusega – ta on kujundanud ja illustreerinud ca 40 raamatut. Valdava osa hõlmavad sellest eesti kirjandus ja kirjandusklassika.