Sellel ametikohal kasutatakse erinevaid raamatupidamise/majanduse programme. Nende programmide üldised ülessanded on: aruanded, tehingud ja raamatupidamine. Ettevõtte arvutite parameetrid võiksid olla minu arvates tavakasutatavatest näitajatest paremad, et tagada effektiivsus ning töökindlus. Kõige suuremad parameetri nõudmised on arvutil millel kasutatakse erinevaid joonestus, modelleerimise ning cad programme. Need programmid vajavad näiteks võimsamat graafikakaarti. Vastasel juhul võivad programmide töö olla vaevaline ning katkendlik. Arvuti effektiivsust ning kiirust määravad mitmed komponendid kuid kõige tähtsamad on protsessor ning põhimälu (RAM). Protsessori taktsagedus määrab millise kiirusega protsessor ülessandeid täidab. Joonestus/cad programmide jaoks oleks sobilik 2-3 Gigahertsine mis võimaldab juba töötada suuremate graafiliste programmidega. Koostöös
pildi eraldusvõimega 1280x1024 pikslit? V: 0,164 2)Mida tähendab lühend DVI-D? V: Digital Video Interface digital 3)Mida tähendab lühend SGRAM? V: Synchronous Graphics Random Access Memory 4)Kui palju mälu peab olema graafikakaardil, et see suudaks kuvada 3D eraldusvõimega 1900x1200 pikslit, värvikvaliteet 32 bitti ja Z-puhver on 32bitine? Kasutatakse kolmekordser (triple) puhverdust. V: 34,79 5)Millisel joonisel on kujutatud 8xAGP graafikakaarti? V: d) 6)Millisel joonisel on kujutatud PCI-Express graafikakaarti? V: c) VAATA EELMIST PILTI!!! 7)Mida tähendab UMA? V: Unified Memory Architecture 8)Kui palju mälu on vaja graafikakaardil, kuvab 2D pildi erladusvõimega 800x600 pikslit ja värvikvaliteediga 24bitti`? V: 2 9)Kui palju mälu on vaja graadikakaardil, kuvaks 2D pildi eraldusvõimega 1280x1024 pikslit ja värvikvaliteet 32 bitti? V: 8 10)Kui palju mälu peab olema graafikakaardil, et suudaks kuvada 3D pildi
versioonidel ja osal Linuxi distributsioonidel tuleb käsitsi sisse lülitada). IDE Prefetch Mode Valikud: Enabled, Disabled IDE Prefetch Mode või Buffer kiirendab kettaseadmelt andmete lugemist, ent kui süsteem 8 muutub ebastabiilseks või töötab operatsioonisüsteemis, mis ei kasuta BIOSi kettaseadme poole pöördumisel, on soovitatav valik Disabled. Init Display First Valikud: Onboard/AGP, PCI Kui arvutis on kaks graafikakaarti, millest üks on kas emaplaadile integreeritud või AGP- siinil ning teine PCI-siinil, siis võimaldab see valik määrata, kumba graafikakaarti kasutatakse alglaadimise käigus. Juhul, kui arvutis on ainult üks graafikakaart, siis otsib BIOS selle üles automaatselt hoolimata sellest, mida siinkohal valida. Õige valik võib siiski alglaadimist kiirendada. OnChip USB Valikud: V1.1+V2.0, V1.1 See valik võimaldab valida, kas USB-standardina on kasutusel nii v1.1 kui ka 2.0 või ainult
Üks variant on regular ja teine low-profile, mis võib olla vaid kolme tolli kõrgune. BTX korpused ei ole ühilduvad ATX emaplaatidega. Komponentide asukohad, I/O paneel, kinnituskohad jne. muudavad oma asukohta. Uue elemendina ilmub korpusesse protsessori kohale nn. jahutusmoodul, mis võib põhineda nii tavalisel radikal-ventilaatoril, aga ka heatpipe-tehnoloogial või isegi vesijahutusel. Sama moodul jahutab lisaks protsessorile ka videokaarti, mälusid ja emaplaadi komponente. Graafikakaarti peab olema võimalik asetada väikese vaheadapteri abil "külili", seega saab selle peale panna tunduvalt suurema radiaatori. Uue standardiga kaasneb täiesti uut tüüpi riistvara. Plaatidele ilmuvad tavaliste PCI pesade kõrvale PCI-Express x16 ja PCI-Express x1 laienduspesad. x16 variant hakkab teatavasti asendama AGP pesasid. Oodata on senisest enam legacy-free emaplaate, kust kaovad PS2, parallel, serial jne. "iidsed" liidesed. Uued korpused saavad olema väiksemad ja vaiksemad
1.2. Protsessor Vali protsessor vastavalt sellele, mida sa arvutiga tegema hakkad. Kui arvuti läheb n.ö. kontoriarvutiks ja peamiselt tegeletakse sellega kirjutamisega siis kärab ka Intel'i Celeron'i seeria, aga kui sa kavatsed tegeleda ka mängimisega tuleks valida midagi võimsamat. Üldiselt tuleks lugeda arvustusi ja siis selle põhjal valida endale jõukohane protsessor. (PS! Tähele tuleb panna ka seda, et mis socket'isse protsessor läheb!) 1.3. Graafikaart Graafikakaarti ei tuleks kindlasti valida mälumahu järgi. Nt. mõni 256mb kaart võib vabalt olla parem 512mb mäluga kaardist. Tuleks vaadata taktsagedusi jne. Samuti võib neid ka vaadata selle järgi, mis on graafikakaardi nime lõppu kirjutatud, nt. GS, GT, GTS, GTX (praegu on need paremuse järjestuses). (PS! Tuleb jälgida, mis siinile graafikakaart käib! Kui emaplaadil on PCI-E siis peaks ka graafikakaart PCI-E pessa käima!) 1.4. Mälud
oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise. Mõningatel eriti lihtsustatud ja odavatel lihtkontoritööks mõeldud emaplaatidel võib aga AGP hoopiski puududa ning emaplaadile on lisaks integreeritud graafikakiip, mis hoolitseb pildi joonistamise eest ja täiendavat graafikakaarti 5 masinasse vaja polegi. Hilisema laiendamise võimatuse korvab lihtsus ja odavus. AGP järel asub mitu (harilikult 26), tavaliselt valget värvi, PCIsiini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSIkontroller, helikaart, võrgukaart, TVkaart jne). Seega, kui on plaan mitmeid lisakaarte kasutusele võtta, tuleb
AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid 4 installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise. Mõningatel eriti lihtsustatud ja odavatel lihtkontoritööks mõeldud emaplaatidel võib aga AGP hoopiski puududa ning emaplaadile on lisaks integreeritud graafikakiip, mis hoolitseb pildi joonistamise eest ja täiendavat graafikakaarti masinasse vaja polegi. Hilisema laiendamise võimatuse korvab lihtsus ja odavus. AGP järel asub mitu (harilikult 2–6), tavaliselt valget värvi, PCI–siini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSI–kontroller, helikaart, võrgukaart, TV–kaart jne). Seega, kui on plaan mitmeid lisakaarte kasutusele võtta, tuleb silmas pidada, et tihti hinnalt väga soodsa micro–ATX plaadil võib olla vaid
vaja internetiühendust ning ekraani, mille eraldusvõime oleks vähemalt 1024 x 768. Rakenduste tõmbamiseks on vaja ekraani, mille eraldusvõime oleks vähemalt 1366 x 768. Internetiühendus (kehtida võivad ISP tasud). Turbekäivitus nõuab püsivara, mis toetab UEFI versiooni 2.3.1 Errata B ja millel on UEFI signatuuri andmebaasis Microsoft Windowsi sertimiskeskus. Mõni mäng ja programm võib optimaalse jõudluse tagamiseks nõuda platvormiga DirectX 10 või kiiremaga ühilduvat graafikakaarti. Mõne funktsiooni jaoks on vaja Microsofti kontot. DVD-de vaatamiseks on vaja eraldi taasesitustarkvara (lisateave). Windows Media Centeri litsentsi müüakse eraldi (lisateave). BitLocker To Go kasutamiseks on vaja USB-mäluseadet (ainult versioonis Windows 8 Pro). BitLockeri kasutamiseks on vaja usaldusväärse platvormi moodulit (TPM) 1.2 või USB-mäluseadet (ainult versioonis Windows 8 Pro). Kliendi Hyper-V kasutamiseks on vaja 64-bitist
Macintosh II põhines uuemal Motorola 68020 protsessoril, mis jooksis 16MHz-l ja saavutas 2.6MIPS-i. ? USA Commodore lasi välja Amiga 500 ja Amiga 2000. Aprill 2 USA IBM tutvustas PS/2 Systems-it. ? USA IBM lasi välja VGA (videograafika maatriks), mis disainiti PS/2-le. ? USA IBM lasi välja MCGA (Multicolor Graphics Adapter). ? USA IBM tutvustas graafikakaarti 8514/A. See oli graafikakaart, millel oli oma enda protsessor, mis aitas kiirenda tavliste objektide joonistamist, mis leevendas CPU (keskprotsessorit sisaldav töötlusseade) töökoormust. Aprill USA Lasti välja MS-DOS 3.3, PC-DOS 3.3 August Kanada Lasti välja AD-LIB helikaart. Oktoober- USA Lasti välja Compaq DOS (CPQ-DOS) v3.31, mis loodi kohanemaks november 32Mb diskiga. 1988
PCI siinil, AGP siinil või siis kõike seda korraga. Uuemad graafikakaardid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP). Graafikakaart koosneb kolmest osast: kiirendi, pildimälu ning digitaal-analoogmuundur. Lisaks on vaja draiverit see on programm, mis "tutvustab" arvutile uut riistavara (konkreetsel juhul monitori ja graafikakaarti). Kiirendi - tekitab operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel mällu pildi, mis edasi saadetakse ekraanile. Algselt tegelesid graafikakaardid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul sellest piisas. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti üle jõu - suurem osa tema ajast
DVI Kuna tavalise monitori näol on tegemist analoogseadmega, siis oli ka tavalisest videokaardist väljuv signaal analoog-signaal. Nii lihtsustus ülekandmine ja ei olnud vaja monitori sisse ehitada analoog-digitaal muundurit. LCD monitori puhul on aga tegemist digitaalse seadmega (TFT tehnoloogia puhul juhib kõike üks suur integraalskeem), järelikult toimub kaks vastastikkust muundamist: kõigepealt graafikakaarti peal muundatakse digitaalne signaal analoogseks ja päras LCD monitori sees jälle analoog signaalist digitaalseks. Loomulikult toob selline kahekordne konvertimine kaasa mõningate andmete kao, mis omakorda halvendab pildi kvaliteeti. Kõige selle vältimiseks on toojad proovinud leida erinevaid lahendusi, kõige laiemat kasutust on aga leidnud DVI (Digital Visual InterFace). Lihtsalt öeldes on selle liidese puhul tegemist digitaalse ülekandega arvuti ja monitori vahel
annaabi.ee 
