soojusjuhtivat metalli, �hk seej�rel viib soojuse eemale. ventilaator: AKTIIVNE JAHUTUSSEADE DIRECTX JA OPENGL: directx ja opengl on rakendusprogammilised kasutajaliidesed ehk APID. API v�imaldab riistvara ja tarkvara siduda efektiivsemalt keerukamate toimingute sooritamiseks nagu 3D kujutamiseks. DRAIVERID: tarkvaraline programmijupp, mis seletab videokaardile mida ta peab joonistama. draiver teatab millised t��d on vaja j�tta protsessorile ja millised graafikakaardile. s�steemi t��kiiruse ja v�imaluste kohapealt on draiver olulise t�htsusega.
15. Puhasta ventilaator suruõhuga. 16. Tee seda prügikasti koha, et tuba ei läheks tolmu täis. 17. Puhasta ventilaator ümberringi. 18. Väldi ventilaatori labade puudutamist. 19. Ära puhasta ventilaatorit veelikuga. 20. Võta graafikakaardi pealt ära jahutus. 21. Puhasta see samamoodi nagu protsessori jahuti. 22. Puhasta protsessor termopastast majapidamispaberiga. 23. Puhasta graafikakaardi kiip termopastast majapidamispaberiga. 24. Pane protsessorile uus termopasta kiht. 25. Aseta ka graafikakaardile uus termopasta kiht. 26. Ära liialda! 27. Aja õrnalt plastik kaabitsaga termopasta laiali. 28. Jälgi, et termopasta oleks ühtlaselt. 29. Kui on valmis, siis kinnita ventilaator tagasi. 30. Ära unusta ventilaatori kaablid pistikupessa tagasi ühendada. 31. Kui oled selle kõik valmis saanud, siis kruvi arvuti kast kinni. 32. Puhasta monitor LCD puhastusvedelikuga. 33. Tavaliselt on seal kaasa lapid, kui ei ole kasuta majapidamispaberit. 34. Ära kohe arvutit tööle pane! 35
vajalik on töögraafikud nii korraldada, et töötajad oleksid võimalikult vähe müra kahjustava toime all; mürarikasteks töödeks on soovitav eraldada eraldi ruumid; uute seadmete ostmisel on vaja passist vaadata, milline on nende müratase normaalse töö korral; mürarikka töö või harrastuse juures tuleb kanda pidevalt mürakaitsevahendeid - kiivrit, kõrvaklappe või kõrvatroppe; mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist
· 1 bit-2 värvi · 2bit-4 värvi · ... · 8bit-256 värvi · 16bit-65536 värvi · 24bit-16 777 216 värvi (TrueColor) Tähis 24 bitti ehk 16 miljonit värvi viitab sellele, et iga pildipunkti iga värvikanali (R-G-B) numbriliseks esituseks on ette nähtud 1 bait(=8 bitti x 3=24 ehk 2563 erinevat väärtust). Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad nõuded esitatakse graafikakaardile ning monitorile ja seda suurem on pildifail. Veebis on veel siiamaani laialt levinud 8-bitise värvisügavusega pildid, kuid on tuntav üleminek 16 ehk 24 bitiste sügavustega piltidele. Failivorming GIF, omadused, värvid GIF(Graphics Interchange Format) on patenteeritud pakkimisformaat( omanikeks CompuServe ja Unisys). GIF kasutab nn kadudeta pakkimist, mis tähendab, et pildi salvestamisel ei kaotata mingeid andmeid
mujalt tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see hiiglasliku koorma kogu süsteemile ja sööks jõudluse lihtsalt ära. Millest möödapääsemiseks saadetakse info otse graafikakaardile, kus see läheb kohe näitamisele. Selline lähenemine tagab, et isegi tänapäeval keskmisest nõrgema konfiguratsiooniga arvuti, millel on PCI siin ja sobiv graafikakaart, näitab telepilti üldist jõudlust suuresti mõjutamata. Kui aga sama pilti salvestada, tuleb otsene kaartidevaheline andmejada peatada, juhtides andmed ka läbi protsessori, mis siis omakorda suunab need kõvakettale. Kui olete proovinud videot salvestada TV-kaardiga vanemas arvutis nagu P133, siis
kaheksabitisest väärtusest (3 x 8 = 24) ja iga kaheksabitine väärtus esindab seejuures ühte kolmest põhitoonist (RGB; punane, roheline, sinine. Kuna kaheksa bitti iga värvikanali kohta (kolm kanalit) tähendab, et iga põhivärv on esindatud 256 variatsiooniga, siis on 24-bitise esitlusviisi puhul võimalik kuvada rohkem kui 16 miljonit tooni (256 x 256 x 256). Mida suurem on pildi värvisügavus, seda kvaliteetsem on pilt, kuid seda suuremad nõuded esitatakse graafikakaardile ning monitorile ja seda suurem on pildifail. Veebis on veel siiamaani laialt levinud 8-bitise värvisügavusega pildid, kuid on tuntav üleminek 16 ja 24 bitiste sügavustega piltidele. 11 12 Resolutsioon (punktitihedus) Resolutsioon tähendab punktitihedust mingi pinnaühiku kohta, enamasti pikseleid tolli kohta. Resolutsioon tekitab vahel segadust, kuna seda kasutatakse kvaliteeti hindava
mürarikka töö või harrastuse ajal tuleb pidada puhkepause; /9/ On üldtuntud tõsiasjaks, et müra mõjub inimesele halvasti. Eelkõige müra väsitab ja on ka muidu tüütu. Seetõttu on eriti tähtis, et koduarvuti, mille taga te veedate iga päev tunni või enam, töötaks vaikselt. Antud probleem tõstatub ka siis, kui te kasutate arvutit muusikakeskusena. Kaasaegsesse personaalarvutisse on paigutatud mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. /11/ Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist. /2/ Sellest
tuleb tuunerisse, kus saadakse sagedusest kätte telesignaal. Analoogsignaal liigub siis edasi A/D konverterkiipi, mis muudab selle digitaalseks ja saadab pildi PCI siinile. Nagu võib kujutleda, tekitab värvipilt, mis vahetub näiteks 24 korda sekundis, suure hulga andmeid. Kui need liiguks reaalajas läbi arvuti enda protsessori, asetaks see hiiglasliku koorma kogu süsteemile ja sööks jõudluse lihtsalt ära. Millest möödapääsemiseks saadetakse info otse graafikakaardile, kus see läheb kohe näitamisele. Selline lähenemine tagab, et isegi tänapäeval keskmisest nõrgema konfiguratsiooniga arvuti, millel on PCI siin ja sobiv graafikakaart, näitab telepilti üldist jõudlust suuresti mõjutamata. Kui aga sama pilti salvestada, tuleb otsene kaartidevaheline andmejada peatada, juhtides andmed ka läbi protsessori, mis siis omakorda suunab need kõvakettale. Kui olete proovinud videot salvestada TV
mürarikka töö või harrastuse ajal tuleb pidada puhkepause; /9/ On üldtuntud tõsiasjaks, et müra mõjub inimesele halvasti. Eelkõige müra väsitab ja on ka muidu tüütu. Seetõttu on eriti tähtis, et koduarvuti, mille taga te veedate iga päev tunni või enam, töötaks vaikselt. Antud probleem tõstatub ka siis, kui te kasutate arvutit muusikakeskusena. Kaasaegsesse personaalarvutisse on paigutatud mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. /11/ Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist. /2/ Sellest
Emaplaadil asub AGP pistikupesa tavaliselt protsessori ja PCI pesade vahel. AGP-d ei tohi segamini ajada UMA-ga (Unified Memory Architecture - ühendatud mäluarhitektuur). Erinevalt AGP-st pole sellise süsteemiga videokontrolleril kokkuhoiu mõttes üldse eraldi videomälu, arvuti põhimälu kasutatakse isegi ekraanil näidatava kujutise hoidmiseks. See piirab aga graafika näitamise kiirust ja nii ei ole UMA kuigi levinud. AGP kasutamiseks peab seda lisaks graafikakaardile toetama ka emaplaat, mille eeltingimuseks on vastava chipset'i olemasolu. Paraku on Intel sellise teinud vaid Pentium II jaoks (alates 440LX), kuigi mingit tehnilist takistust taolisi chipset'e ka Pentiumi jaoks teha ei ole. Põhjuseks on ilmselt Inteli soov mitte enam toetada Pentium-süsteemide edasiarengut, küll on aga vastavad chipset'id väljatöötatud firmadel AMD ja VIA. Vaja läheb ka AGP-d toetavat opsüsteemi, milleks on näiteks Windows 95 versioon OSR2.1
annaabi.ee 
