(http://www.youtube.com/watch? v=ZaBLiciesOU) Esimene veebileht: info.cern.ch MIDA OP SÜSTEEM OSKAB? 1)Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima panna 2)Oskab programme seisma panna 3)Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu 4)Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada 5)Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda 6)Oskab välisseadmetega suhelda 7)Oskab võrguga suhelda 8)Oskab intelligentselt mälu ja cache´iga tegeleda 9)Oskab suhelda graafikakaardiga OSX ja iOS kommerts UNIX-id LINUX-i distrod ( LINUX ise on ainult kernel) Sisaldavad: 1)Pre-compiled kernel, libraries and tools, ready to install from image 2)A set of ready-made and packaged software (editors, browsers, desktop software) in the initial installation package 3) An easy and configurable set of tools to install more software 4) A large set of pre-configured software packages the installation tool will pull from the net and install Important core distros: Debian:
1. Programmid, Eksamteenused Eksamja Eksamteegid Eksamsuhtlevad EksamOS Eksamtuumaga, EksamOS Eksamsuhtleb Eksamriistvaraga 2. programmeerijale valmistehtud standardtükid, 3. harjumuspärane arvuti kasutamisviis sõltumata installitud programmidest, 4. OS tegeleb programmide lugemise, käivitamise, seismapanemisega, 5. OS tegeleb mälu jagamisega programmidel, 6. OS oskab suhelda võrguga, tegeleda mälu ja cachega, graafikakaardiga distro Eksam– EksamLinuxi distributsioon ehk Linuxi kernelit kasutav OS Linux Eksam– EksamTasuta versioon UNIXist, jookseb Intel/AMD/ARM, etc-l, 70% serveritest Linux mac EksamOS EksamX Eksam– EksamApple’ OS, põhineb erinevatel UNIXitel ja Mach’il Android Eksam– Eksamtasuta Linuxi arendus puutetundlikele seadetele by google protsessid Eksam– Eksam 1. jooksvad programmid, kasutavad mälu, olek(registrid, jms), 2
Mida OPSÜSTEEM oskab: Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima panna. Oskab programme seisma panna Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda. Oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) suhelda. Oskab võrguga suhelda. Oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda Oskab suhelda graafikakaardiga 16 Popular linux distros: First distro still alive: slackware Most popular ones right now: Mint: based on Ubuntu, offers special versions of Gnome 2 and 3 desktop Mageia: a freeware version of commercial Mandriva (RedHat derivative) Ubuntu: based on Debian, offers Unity fork of Gnome desktop Fedora: a freeware version of
1.2.4 Arvutisüsteemide erinevused sõltuvalt kasutusotstarbest Arvutisüsteemid võivad väga erineda sõltuvalt kasutusotstarbest. Personaalarvuti on mõeldud kasutamiseks kas kodus või kontoris. Personaalarvuteid võib olla väga erineva suurusega ja funktsionaalsusega, vastavalt sellele, mis otstarbeks arvutit peamiselt kasutatakse. Näiteks arvutimänguri arvuti peab olema reeglina konfigureeritud suure mälumahu ja võimsa graafikakaardiga ja tavaliselt on see ka suuremas korpuses, et pakkuda võimsale konfiguratsioonile paremat jahutust. Joonis 1-13. Arvutimänguri jaoks konfigureeritud arvuti tornkorpuses Kontoritööks vajalik arvuti võib olla hästi väikeste mõõtmetega, kuna jooksvaks kontoritööks ei ole vaja võimsaid komponente ega jahutust. Kontoriarvuti võib tänapäeval olla realiseeritud ka terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö
on. Mida opsüsteem nt teeb: oskab kettalt programme lugeda, neid käima panna ja seisma panna, oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu, oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada, oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda, oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) ja võrguga suhelda, oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda, suhelda graafikakaardiga NB: Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama Linux – opsüsteem, vabavaraline ja tasuta versioon UNIXist - Mobiilid (Android) - Serverid (70% servereid) - Pisiseadmed (domineeriv) - Tava-arvutid (2%) Distro – Linux distribution ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil; N: Ubuntu
Oskab kettalt programme lugeda ja neid käima panna. Oskab programme seisma panna Oskab anda programmidele parasjagu aega ja mälu Oskab programme vajadusel korraks peatada ja taaskäivitada Oskab kettale faile ja katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda. Oskab välisseadmetega (printer, monitor jne) suhelda. Oskab võrguga suhelda. Oskab intelligentselt mälu ja cachega tegeleda Oskab suhelda graafikakaardiga jne Kui opsüsteemi ei oleks, peaks iga programm kõiki neid asju ise teha oskama! Operating system timeline First generation: 1945 – 1955 Vacuum tubes Plug boards Second generation: 1955 – 1965 Transistors Batch systems Third generation: 1965 – 1980 Integrated circuits Multiprogramming Fourth generation: 1980 – present Large scale integration Personal computers Fifth generation: ?
PCI - Aastaks 1994 oli PCI muutunud peamiseks Local Bus’i standardiks. Võimaldas kasutusele võtta PnP (Plug and Play) tüüpi riistvara, s.o. süsteemi, mis võimaldas arvutil automaatselt kasutusele võtta uue riistvara, ilma et oleks vaja käsitsi muuta kiiplülitite seadistusi ja katkestuste tasemeid. Windows 95 toetas juba PnP-d. Praeguseks on tulnud uus standard PC Express. AGP (Accelerated Graphics Port)- siin. Kasutatakse ühendamisel graafikakaardiga. Vaadeldud liidestest annab ülevaate järgmine tabel (1998 aasta seisuga) Maks. Nimetus Kasutusala kiirus Kasutamine tulevikus (MB/s) ISA Helikaardid, modemid 2 - 8,33 Uutes arvutites ei kasutata Graafikakaardid, SCSI PCI adapterid, uued 266 Standardne laiendussiin kaasajal helikaardid
annaabi.ee 
