Süsteem areneb aga jõudsalt, satelliitide põlvkonnad vahetuvad tunduvalt moodsamate seadmete vastu. Peame ootama veel mitu aastat, et kättesaadavate satelliitide arv oluliselt kasvaks. See aga tooks satelliitpõhise kohamääramise kasutusvõimalustesse piiratud horisondiga piirkondades suure hüppe (Jürgenson 2006). Gis-mõõtmine GIS-mõõtmiseks vajatakse kohamääramise infot tavaliselt täpsusega 0,5 kuni 1 meeter. Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama
Süsteem areneb aga jõudsalt, satelliitide põlvkonnad vahetuvad tunduvalt moodsamate seadmete vastu. Peame ootama veel mitu aastat, et kättesaadavate satelliitide arv oluliselt kasvaks. See aga tooks satelliitpõhise kohamääramise kasutusvõimalustesse piiratud horisondiga piirkondades suure hüppe (Jürgenson 2006). Gis-mõõtmine GIS-mõõtmiseks vajatakse kohamääramise infot tavaliselt täpsusega 0,5 kuni 1 meeter. Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama