Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

GPSnavigeerimine Taevaskoda - sarnased materjalid

parkla, taevaskoda, plats, parklas, ahja, taevaskoja, hooldus, liivakivipaljand, matkarada, sild, viidad, kohaline, viltu, pikkune, kaldal, ikese, koristamine, lisainfo, hjendamine, sillad, radade, seisukord, tammile, tajad, raskusaste, keskkonnateenistus, ronimine, idab, generaator
thumbnail
10
docx

Minu kodukoha turism

Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põlva maakonna lõunapiiril. Pindala on 1448 ha

Turism
36 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Põlvamaa loodus

............................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid........................................................................................8 Piusa koopad..............................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Lisad....................

Loodusturismi alused
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on

Arvutitund
4 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Referaat Lõuna-Eesti vaatamisväärsused

......................... 10 2.5 Vudila..........................................................................................................................10 3 1 PÕLVAMAA Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette

Eestimaa tundmine
39 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Turismiettevõtlus, enda äriplaani koostamine

vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna ­ Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine. Arvestame ka kliendi soovidega ise marsruudi teekonnale kaasa rääkida kui tahetakse mingeid kindlaid kohti sealkandis läbida. Muidu on võimalik valida kas kergema või natukene ekstreemsema raja vahel. Pakutavat teenust on võimalik kasutada alates aprillist kuni septembrini. Tegemist on väikeettevõttega ning sellega ei tegeleta aasta läbi, sest eesti kliima ja ilmastikuga ei ole see lihtsalt võimalik

Turism
39 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põlvamaa vaatamisväärsused

2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda Suure Taevaskoja kõige suurem kalju , millel kaaarjas kuju on 150 m pikk ja 24m kõrge ja see on ka Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda kaldapääsukeste pesaauke,mis on uuristatud kaljusse. On võimalus läbida ka matk mille kestvus 1,5 t

Rekreatsioon
16 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

piirile. Saaremaale jäävad ka noorema vanusega pangad, mis on Saaremaa lõunaosas. Neid pankasid Siluri klindiks ei loeta, kuigi nad on Siluri avamusel. Nt: Elda, Soeginina, Katri, Kaugatuma, Ohesaare. Devoni paljandid Devoni paljandid jäävad Devoni avamusele, suurem osa neist jõgede kallastele. Need paljandid on valdavalt kujunenud Devoni liivakividesse. Nt: Tori põrgu, Piusa karjäär, Kallaste pank, Suur ja Väike Taevaskoda jne. 20 Sõnaseletusi (Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi ja Turu Ülikooli geoloogiaosakonna poolt välja antud trükistest). Aegkond ­ üleilmse ajaskaala suurühik, mitusada miljonit aastat kestnud ajaetapp (Vana-, Kesk- ja Uusaegkond). Ajastik ­ ajastu alajaotus, mille nimetus tuletatakse enamasti täiendsõnade ,,Vara-", ,,Kesk-" või ,,Hilis-" lisamisega vastava ajastu nimetuse ette

Geoloogia
43 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Taevaskoja

TAEVASKOJA Taevaskoda asub Lõuna-Eestis Põlvamaal Ahja jõe ürgorus, kus on esindatud kõik looduse suurteosed - värske õhk, vulisev vesi, ürgne mets. Taevaskoja on looduslikult kaunis koht, kus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed kunagi selliseks uhtunud on. Sellest ongi paik oma nime saanud ­ kõrgeid liivaseinu on taevaskodadeks kutsuma hakatud. Kõrgeim paljanditest on Suur-Taevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. Suur -Taevaskoda Väike-Taevaskoda on madalam, kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Väike- Taevaskoda Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Eesti looduskaunid kohad Kontroritarkvara

Eesti looduskaunid kohad henri muldre Kava a. Alatskivi Loss b. Jägala juga c. Pühajärv d. Taevaskoda e. Viljandi lossimäed neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 2 Altskivi Loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880­1885 neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 3 Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil

Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vaatamis vääsused eestis top5

tingituna veidi pruunikas. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal. Tuhala Nõiakaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taevaskoda Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Kõrgeim paljanditest on SuurTaevaskoda, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. VäikeTaevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse. Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse 32 meetrit,

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73

Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuglase, Tammsaare looming, Eesti kirjandus

aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tusiga.[1]Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Looming Kirjandusteadlasena on Friedebert Tuglas väitnud, et tema suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglase loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Teda peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks.Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: 1901­1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism.

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73

Keskkonnakaitse ja säästev...
50 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Põlva valla keskkonnaseisundi analüüs

1.1. Põlva vald Põlva valla pindala on 228,6 km². 2015. aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 9908 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%, mis on viimase nelja aasta jooksul muutunud. Asustustihedus on ~44 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Põlva linn kus elab üle poole valla rahvastikust ehk ligikaudu 5000 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Ahja (963 elanikku) ja Kanepi (694 elanikku) . Põlva valla rahvastiku arv on viimase aasta jooksul kahanenud üle 10000 elaniku pealt 9000 elaniku peale. Peamiseks põhjuseks on kas lahkumine tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima või on elanikud noored kes lähevad haridust omandama teistesse linnadesse ning sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti. 1.2. Ettevõtted Põlva vallas on päris mitmeid suurettevõtteid, millest kõige tuntum ja tulusam on AS Tere piim, mis

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Keskkonnakaitse KT

70. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ? Kimalasi ohustab inimtegevus, erinevad kemikaalid, mida kasutatakse põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 71. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 72

Keskkonnaohutus
17 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti referaat

It consists 6 counties ­ Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Valgamaa and Võrumaa. Tartumaa lies between Lake Peipsi and Lake Võrtsjärv and is divided by the Emajõgi. Jõgevamaa is covered with drumlings running northwest to southeast through the whole country. The soil is fertile and the drumlins are mainly used as agricultural land. The area has numerous lakes. Põlvamaa's landscape is characterizedby winding roads, hills, small lakes and many rivers. The Ahja river is characterized by picturesque banks, including high sand cliffs, clean water and an abundance of fish. Taevaskoda, in the valley of the Ahja River is known for its rapids, springs and cliffs of Devonian sandstone. The Piusa sandstone caves cover an area of about 400 sq km. Viljandimaa lies on the fertile Sakala Upland, which is surrounded by extensive woodlands and swamps. Valgamaa borders on Latvia. The county has many beautiful lakes, hills, forests and manors

Inglise keel
174 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eesti turismigeograafia arvestuslik KT

Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov ­ taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap ­ isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim),

Eesti turismigeograafia
10 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (1801­1822) loomingus. anekdoot ­ lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid

raskusjõutekkelised: rusukaldad Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) Saaremaa- leidub oosi(mandrijää) otsamoreen(m.jää) luitestik(tuul) paekallas(meret.) kraatrid(meteoriidid) settekivimid- liivakivi, lubjakivi sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases suur munamägi-mandrijää, moreenküngas suur munamägi-mandrijää, moreenküngas sõrve säär- merevee kuhjevorm sõrve säär- merevee kuhjevorm taevaskoda ahja jõel- vooluvesi taevaskoda ahja jõel- vooluvesi Tardkivimid- rändrahnud, graniit Tekkeviisid turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks Tuuletekkelised: luited Vooluveetekkelised Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Vaatamisväärused mis on seotud pinavormidega

Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond Paljandid Ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid Puudub pinnakate Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast Eestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid Tuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda Suur Taevaskoda Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus Selle kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks Tänapäeval on vulkaanid ja nende

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

külastajate ja/või külastuste kohta süsteemsete, korduvate ja usaldusväärsete ning aja lõikes võrreldavate andmete saamiseks (Kajala jt 2008). 6 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Külastustaristu on hooned ja rajatis(ed), mis on ehitatud/paigaldatud külastajate teenindamiseks külastusobjektidele, nt vaatetorn, laudtee, parkla, infoviit, infotahvel, tuletegemise koht, välimööbel jms. Külastusvärav on kaitsealasse sisenemise koht, mis võib olla ühtlasi looduskeskus, parkla, puhkekoht või õpperaja alguspunkt, kust siseneb valdav enamus kaitseala külastajatest. Külastusvärav on külastusvoo kontrollimise ja külastuskorralduse põhilisi vahendeid, mida seni Eestis ei ole vääriliselt juurutatud. Külastusvärav võib olla materiaalne rajatis, näiteks

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR

Mäesuitsu ohvripärn Upsi tamm Pühajärve sõja tamm Tamme-Lauri tamm Hiiekohti Eestis 21. saj. Pühajärv Otepää kihelkonnas Kaali järv Püha kihelkonnas Ebavere mägi Tammealuse hiis ehk Samma hiis Mahu ehk Viru-Nigula kihelkonnas Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas Kehtna vallas Purtse hiiemägi Lüganuse vallas ja kihelkonnas Kunda hiiemägi Lehmja tammik Jüri kihelkonnas Panga pank Mustjala kihelkonnas Taevaskoda Võnnu kihelkonnas Ohvriallikas Pühaks peetav allikas, millesse ohverdati. Enamasti arvati ohvriallikatel veel olevat maagiline tervistav mõju. Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. ­ 12. saj-sse kuuluvaid esemeid)

Arhiivindus ja inveteerimine
14 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

KIRJAVAHEMÄRGID

· Põhjamaad Skandinaavia · programm ,,Noored kooli" · Alzheimeri tõbi riikide tähenduses on · Oskar Lutsu ,,Kevades" · suhtleb Rate'is suure algustähega · 9. mail on Euroopa päev · vaatab Youtube'ist videoid · Eesti kohanimi on · 20. augustil on · Twitteris, Facebookis Taevaskoja, mitte taasiseseisvumispäev · CV-Online on portaali Taevaskoda · Viljandi pärimusmuusika nimi · Sharm el Sheikhis festival · Tour de France'il · Riik on Venemaa · hansapäevad · Pythagorase teoreem

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.- 13. Taevaskoja Noortelaager 25 / 25 25 / 33 840.- 14. Veski Noortelaager 146 / 146 146 / 189 216.- 15. Pärnu SS Kalev 200 / 200 200 / 244 800.- KOKKU: 3168 / 4 063 512.- 8

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Rippsild

Sissejuhatus Kõige esimeseks sillaks maailmas võib pidada üle jõe varisenud puud ehk nn primitiivsilda, mis võimaldas kuiva jalaga saada teisele kaldale. Keeruline on määratleda sildade ehitamiskunsti tekkemaad, kuna seda hakati viljelema maailma eripaigus suhteliselt üheaegaselt, nagu näiteks Kesk-Ameerika, Kaug- ja Lähis-Ida ning Vana Egiptuse ühiskondades. Ajaloolased arvavad, et esimene inimese poolt ehitatud sild rajati üle Niiluse 2650 ema Vaarao Menese ajal (Matve 1978). Samamoodi pole täpselt teada millal esimene sild Eestisse ehitati. Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20.

transpordigeograafia
6 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eksami küsimused ja vastused

Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu- reklaam, reisi kestuse suurendamine, suurendada turistide arvu, kohaliku toodangu müük( käsitöö, sepatöö, toit, puutöö), turistidele mõeldud kauplused( neile suunatud), koostöö. 11.=12. 12. Turismipakettide liigid- Loodusturism(Matkarada Soomaal, linnud+fotograafia); Sporditurism( Kanuumatk Soomaal, Mulgiheinamaal; Suusatamine); Haridusturism( Koolitus laager TORE); Kultuuriturism(Piusa koopad, Suur-Munamägi, Taevaskoda, Rõuge Suurjärv); Seiklusturism( Paintball, ratsutamine, jahindus); Terviseturism( vabaõhk+ sport); Rekreatsiooniturism e vabaaeg( Festivalid, bändid, teemaõhtud). 13. Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale- Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad. Sõiduauto,Reisibuss- väga vähe reisijaid, suur kütusekulu ja ka tee-ehituse kulud. Rong-

Loodusturismi alused
101 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Ettekanne Valgamaast ( inglisekeelne)

Valgamaa,Estonia Merilin Kõrnas, Johanna Pärn Location It´s in the south of Estonia and Valga´s city is next to the Latvian border. It´s next to Tartu , Viljandi , Põlvamaa , Võrumaa county . History of Valgamaa Back in 1783 counties 9 parishes from 11 were on Latvian area , only small pieces of Valgamaa`s 11 parishes Luke and Härgmäe were on Estonian area. were: Valgamaa´s people spoke Latvian. Koivaliina Härgmäe Luke Aluliina Apekalns Palsmane-Aumeisteri Gulbene Smiltene

Inglise keel
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elmar Kits

Erm). Elmar Kitse loomingus kehastub selle kõige erinevamatel ning vastandlikelgi etappidel suur rõõm elust, meie maailmast ja seda on ta suure meistrina osanud kirglikult väljendada. Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa. Kõneleja Laps nukuga Kavand. Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A. Lõunamaine maastik Naisakt selgvaates Taevaskoda Figuurid tuvidega (kõik tahavad õnnelikud olla) Natüürmort tapetud kukega. Õli. 1955 Figuur tooli ja lilledega. Õli. 1939. Noor viiuldaja. Õli. 1956.

Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti

Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit ­ (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit ­kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis

Selles peatükis analüüsib töö autor puhkemajandusega tegelemise kasumlikkust Kasepääl. Analüüsitakse, kas puhkekeskuse jaoks oleks otstarbekam Krunt 1 või Krunt 2 asukoht. Ühtlasi arutletakse selle üle, kuidas oleks kõige mõistlikum puhkekompleksi rajamist finantseerida ning kas see tasub ka pikema aja jooksul end ära. Situatsiooni kirjeldus. Konkreetne majutusasutus Kasepää vallas hetkel puudub. Samas on seal olemas kaunis rand ning ka plats ürituste korraldamiseks. Talvisel 17 perioodil on piirkonnas kalastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Seega vajab Kasepää majutusasutust, mis pakuks oma teenust aastaringselt. Nõuded asukohale. Kuna Kasepää on Peipsi äärne küla, oleks otstarbekas puhkekeskus rajada järve kaldale. See hõlbustaks puhkajate liikumist punktist A punkti B. Samuti oleks talvistel kalaturistidel lihtsam järvele pääseda. Puhkekeskuse alune maapind võiks

Turism
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun