välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE’i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d’Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand
välispoliitikat, püüdes vähendada USA mõju Euroopas. 1966.a. lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ning alustas pingelõdvenduspoliitikat NSV Liiduga. 1958. a. vahetus ka Prantsusmaa parteipoliitiline süsteem. De Gaulle pooldajad rajasid uue võimsa erakonna. Loomult oli see konservatiivne rahvuslik erakond, mis edaspidi korduvalt nime muutis ning tänapäeval nimetust Ühendus Vabariigi Kaitseks kannab. Lihtsuse mõttes kutsutakse neid ka gollistideks. See oli Prantsuse poliitilises elus midagi uut, sest seni oli Prantsusmaal palju väikeseid parempoolseid parteisid olnud, nüüd oli aga üks suur ja tugev. Gollistide partei on üks tugevamaid ka praegu. POLIITILINE ELU PÄRAST DE GAULLE'i. Peale de Gaulle presidendikohalt tagasiastumist (1969) tuli võimule gollist G. Pompidou. Edasi jätkas valitsemist vabariiklane V. Giscard d'Estaing (1974-1981). 1981. a. presidendivalimised võitis sotsialist F. Mitterand. Tema poliitika