Kuid meistrile polnud meeltmööda Goldmundi laiskus, vastuhakk, pidutsemine, kaklused. Ka polnud Niklausel jäänud märkamata see pilk, millega Goldmund vaatas tema tütart Lisbethi, kuid seekord ei õnnestunud Goldmundil tütart kätte saada, tütar polnud huvitatud ka nendel harvadel kordadel kui nad kohtusid. Goldmundi käe all valmis kuju Johannesest, ent tegelikult kujutas see Narzissi. Meistri arvates oli see kuju suurepärane ja ta taotles talle meistrikirja. Niklaus nägi Goldmundis kiiresti arenevat meistrit ning soovis teda enda partneriks, tulevikus ehk väimehekski. Ta ladus enda suured ideed Goldmundile ette, ent too oli otsustanud uuesti rändama minna, sest ta tundis, et on saanud üheks linnainimestest, kel pole elumõtet ega püüdlegi selle poole. Seda kuuldes oli Niklaus vihane ja käskis Goldmundil koheselt ta majast lahkuda. Goldmund leidis jälle paarilise rändamiseks. Robert oli enda palverännakut alustanud pärast isa surma ja otsis pidevalt nüüd
See on igaveste väärtuste vaimne maailm, mis eksisteerib sõltumatult igapäevasest mida Hesse kuni 1933. aastani nimetas Kolmandaks Kuningriigiks. Hesse kangelased püüdlevadki selle maailma, harmoonia poole. Siddhartale tähendab eneseleidmine tunnetust, et kõik on omavahel seotud, maailm on ühekorraga simultaanne ja terviklik. Harry Haller ,,Stepihundis" kogeb iseenda paljusust ning näeb, millist teed mööda tuleb käija, et pääseda ,,surematute" hulka. ,,Narzissis ja Goldmundis"saavutatakse terviklikkus kunsti kaudu, mis lepitab vaimu ja liha, kuna annab esimesele vormi ja teisele igaviku. ,,Klaaspärlimängus" jõuab Josef Knecht arusaamisele, et puhta steriilse inellektuaalse teadmise teenimise asemel on tähtsam teenida vaimu elavas maailmas, et ei ole õige eraldada üht teisest, nad mõlemad on osad maailma tervikust. Ükski Hesse eneseotsijaist ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Nad peavad vabanema
annaabi.ee 
