Goldmund varises tema silme all kurnatusest kokku ja nuttis. Narziss juhatas ta haigetuppa ja käskis tal veidi puhata. Goldmund oli väga õnnelik selle üle, et Narziss oli tema pärast vaeva näinud ja teda põetanud. Sellest ajast peale muutus nende vaheline side sõpruseks, mille üle keegi ei rõõmustanud, sest see oli ebaloomulik, kui õpetaja ja õpilane nii lähedaseks said. Abt Daniel siiski teadis, et mõlema nooruki kavatsused on puhtad ning laskis sel jätkuda. Narzissi ja Goldmundi vahel leidis aset tõsisem jutuajamine mille käigus Narziss ta omal moel äratas, meenutades talle tema ema olemasolu. See vapustas Goldmundi niiväga, et ta oli ema täiesti unustanud ning selle tagajärjel minestas Goldmund kabelis. Abt ja Narziss mõlemad arvavad, et Goldmund on just tänu emale selline, nagu ta on. Ta ema oli olnud tantsijanna ning oli ta maha jätnud minnes enda vana elu juurde tagasi ja jättes isa häbisse, seepärast Goldmundi isa suhtuski nii
,,Knulp" - Knulp on luuletaja, kes ei avalda trükis midagi. Knulp on laulu- ja pillimees, kes ei nõua esinemise eest tasu. Knulp on mõttetark, kes ei suru oma arvamust kellelegi peale. Iga mees tahab olla Knulpi sõber, ehk küll kellelgi sellest sõprusest kasu ei ole. Knulpisse kiinduvad pea kõik naised, kuid Knulp jätab nad puutumata. Knulp tunneb igasuguseid töid, kuid ei tee neist ainsatki. ,,Narziss ja Goldmund"- «Narzissi ja Goldmundi» on nimetatud Hesse sündmustikurohkeimaks ja ka Freudi psühhoanalüüsi teooriast enim mõjutatud teoseks. Pealkirja nimede taga on õpetlane, vaimulik ja askeet Narziss ning kunstiandeline boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada. ,,Võluri sõnad" - Herman Hesse ei unustanud kunagi oma kirglikku lapsepõlvesoovi saada võluriks
annaabi.ee 
