V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
«Noh, sõbrad, nüüd kiriku juurde! Seda enam, et seal pühakute Fereoli ja Ferrutioni
kabelis on kaks kuju, üks püha Ristija Johannese, teine püha Antoniuse oma, mõlemad
kullast, kaaluvad kokku seitse kuldmarka ja viisteist estelliini, alused aga kullatud hõbedast
ja kaaluvad seitseteist marka ja viis untsi. Tean täpselt, olen kullassepp.»
Nüüd toodi Jehanile õhtueine. Kõrvaloleva tüdruku rinna najale toetudes hüüdis Jehan:
«Püha Voult-de-Lucques'i nimel, keda rahvas pühaks Gogueluks kutsub, ma olen õnnelik.
Mu ees seisab üks tohman, kes mulle otsa vaatab ja ülemhertsogi paljast nägu meelde
tuletab. Ja siin vasakul minust on teine nii pikkade hammastega, et need üle lõua ulatuvad.
Ma ise olen marssal de Gie sarnane Pontoise'i piiramise ajal, mu parem külg toetub vastu
2
3
2
mäenõlva ... Muhamedi naba nimel, sõber -- sul on pudukaupmehe nägu, kuidas sa julged
minu kõrvale istuda! Mina olen aadlisoost, sõber! Kauplemine ei sobi aadli kõrvale. Kasi
minema
annaabi.ee 
