Thales
keerukuses mõistetakse õigesti alles siis, kui mõistetakse reaalsuse olemuslikke astmeid ning
olemise analoogia õpetust. Thales suutis anda mõistusliku (ratsionaalse) vastuse olemise ja
saamise probleemile ja ühtsuse ja paljuse probleemile. Sellega vahetub välja müütiline
maailmaseletus teaduslik-füüsikalise vaatlusviisi algusega. Taevakehasid ei peeta enam
jumalaiks, vaid "hõõguvateks massideks". Jõud on asjadele immanentsed. Thalese ontoloogiline
monism on seotud tema gnoseoloogilise monismiga: kogu teadmine tuleb taandada ühele ühtsele
alusele. Thales ütles: "Paljusõnalisus ei ole sugugi mõistliku arvamuse näitaja". Siin astus Thales
välja mütoloogilise ja eepilise paljusõnalisuse vastu. "Otsi midagi ühte tarka, vali välja mingi üks
hea, nii sa tõkestad lobisejate tühisõnalisuse". Niisugune on esimese muinaslääne filosoofi
deviis, tema filosoofiline testament.
Ioonias tekib avatud teaduslik kõnelus