Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi
SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted
tajumatu olemus. Paltoni õpetus ideedest on objektiivse idealismi õpetus.Mittemeelelist ja samaaegselt objektiivset ,,ideede" loomust on Platon täpselt iseloomustanud dialoogis ,,Philebos". Platoni idealism ei ole subjektiivne,vaid objektiivne,ja sellisena on see vastandatud igasugusele subjektismile."Ideed" ei ole inimmõistuse mõisted,ei ole teadvuse vormid ega inimliku subjektiivsuse ilmingud.Platoni idealism on eelkõige ontoloogiline õpetus,milles gnoseoloogiline aspekt on teisejärguline.Püüame nüüd Platoni ,,ideede"-õpetust terasemalt vaadelda.Mida õieti kujutab endast ta ,,ideede" valdkond:on see hulk olemusi või nende ühtsus? See on nii üks kui teine.Platoni ,,ideede" valdkond ei ole lihtsalt ei olemuste hulk ega summa ega kogum.See on ,,korrastatud" hulk ehk süsteem.Oma ,,ideede"süsteemis on olemas kõrgemad ideed ja madalamad ideed.Nii on ,,ideede" süsteemis,kõrvuti tõe ideega üheks kõrgemaks ,,kauni"idee
Näiteks, üldjaatava otsustuse mittekehtivuse korral ei ole võimalik üldeitava otsustuse tõeväärtust kindlaks määrata ja sellisel juhul fikseeritakse selle määramatus. Kõik taimed õitsevad - ei kehti, siis otsustuse Ükski taim ei õitse tõeväärtust ei saa loogikas määrata (selleks tuleb kasutada teisi vahendeid) ja seega fikseeritakse "määramatu". Mõnes loogikaraamatus on kirjutatud "kehtiva" asemel "tõene" ja "mittekehtiva" asemel "väär"(G.Vuks). Tõde on gnoseoloogiline kategooria ja formaalsesse loogikasse see ei kuulu. Liiatigi, konventsionaalsetel otsustustel puudub tõesuse kriteerium. Konventsionaalse iseloomuga on otsustused, mis sisaldavad reegleid või lähtuvad reeglitest. "Väär" saab olla otsustus oma konstruktsioonilt. "Väärale" vastupidise 10 Ilmar Lilleorg
levitamiseks. Teoreetiline õigustus toetus ungari päritou teoreetiku Lukacs'i ideedele kunst kui üks tegelikkuse tunnetamise vahend. Tegelikkuse tunnetamisel on teadus ja kunst liitlased (19saj. Realistid rääkisid sama et nende tegevus on kooskõlas teadusega). Realistlik kunst sisaldab tõde; kunst kui üks ideoloogia vorm nõukogude ideoloogiat kandev kunst peab vastanduma varasemale.. Stalinistlikus Nlis tekib Lukacsile toetudes gnoseoloogiline(?) teooria kunsti eesmärk tõde, teaduse liitlane. Tegeliku arengu peegeldamiseks on tõde kasulik. Ainult proletariaadi kunst sisaldab tõde sest tema huvid on kooskõlas maailma arenguga. Kapitalistidele meeldib teistsugune kunst, sest see pakub unustust. Avangardist kes teeb abstraktse maali ei väljenda tõde, hoopis varjavad seda mistõttu teenib ta nõukogude võimu vaenlasi. Kui varasem realism oli tihti ühiskonnakriitiline, siis sotsrealism peab legitimeerima
saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks võimalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline väärtus, kui substantsionaalsetel. Kanti asi iseeneses välistatakse. Nietzshe Jumala surm Autori surm. 2. Mõistusväliste mõistuse aluste eksplitseerimine, mis lähtub Marxi ja Freudi töödest. Erinevad mõistelised konstruktsioonid (LS mentaalsed konstruktsioonid, Foucault episteem, Lacani sümboolne kord) pretendeerivad mitteteadvuse olemuse ja
kaudu avaneb tema roll sotsiaalses süsteemis. Need tulenevad sellest, millise õigusteaduse tasandiga on tegemist ning millist ühiskonna sfääri (institutsiooni) (nt majandus, poliitika, kultuur, sotsiaalsfäär jne) õigusteadvus peegeldab. Tähtsamad: 1) regulatiivne et inimesed juhinduksid igapäevases käitumises normidest (kirja pandud õigusnormid, kinnistunud ühiskondlikus teadvuses õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis; 3) aksioloogiline annab hinnangu õiguslikele nähtustele, õigusnormide ja seaduste sisule, seaduslikkusele ja õiguskorrale ühiskonnas; 4) normatiiv-prognoosiline väljendub ühiskonnaliikmete huvis oma õigusega seonduva
süsteemis. Need tulenevad sellest, millise õigusteaduse tasandiga on tegemist ning millist ühiskonna sfääri (institutsiooni) (nt majandus, poliitika, kultuur, sotsiaalsfäär jne) õigusteadvus peegeldab. Tähtsamad: 1) regulatiivne et inimesed juhinduksid igapäevases käitumises normidest (kirja pandud õigusnormid, kinnistunud ühiskondlikus teadvuses õigusvälised normid; 2) gnoseoloogiline võimaldab mõista, et õigusnormid ja seadused ei teki tühjale kohale, vaid formeeruvad õigusväliste (st teiste sotsiaalsete) normide baasil ning muutuvad ja arenevad koos ühiskonnaga, omades samal ajal suhtelist iseseisvust sotsiaalsete normide süsteemis; 3) aksioloogiline annab hinnangu õiguslikele nähtustele, õigusnormide ja seaduste sisule, seaduslikkusele ja õiguskorrale ühiskonnas;
annaabi.ee 
