International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel 4. Loeng – Majandus ühiskonnas Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
Igapäevaelus: • Uus-individualism –> Enesetaasloomise järeleandmatu rõhutamine; Lõputu isu kohese muutuse järele; Vaimustus sotsiaalsest kiirendusest ja dünaamilisusest; Lühiajalisus ja episoodilisus. Nt. käsilevõetud lühiajaline projektitöö, eneseabi käsiraamatud, pidev identiteedi muutmine • Töökäitumise teisenemine: Amet kogu eluks! Töö väljaspool kodu! Töö täisajaga! Meeste-naiste ebavõrdsus! EI KEHTI! 3. ’Globaaldebatid’ 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikkus põhineb kahel valikul: koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne alistumine – loodustingimuste arvestamine nt. elukeskkonna loomisel võetakse arvesse kliimast ja asupaigast tulenevaid tegureid, luuakse loodusega kooskõlas olevad sotsiaalsed normid (tarbeesemed, elamud)
Sotsiaalkultuurilised: aja ja ruumi surutis, distantseerumine lähiruumist, globaalmeedia, “globaalne vastutus”, avarduv identiteedivalik Igapäevaelu muutused Taastootmise rõhutamine, lõputu isu kohese muutuse järele, vamustus sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus. Samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid Ei kehti enam: Amet kogu eluks, töö täisajaga, töö väljaspool kodu, meeste-naiste ebavõrdus. 3. ’Globaaldebatid’ Skeptikud: majanduse regionaliseerumine, rahvuriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid: globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele, lokaalne usaldamatus Transformatsionalistid: Piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju kahesuunalises muutuses 4. Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Jätkusuutlikus
sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus ja episoodilisus (töötamine ühe tööandja juures mitukümmend aastat on minevik) Eneseabi käsiraamatud, küberseks, pidev indentiteedi muutmine Töökäitumise teisenemine (ehk asjad, mis ei kehti enam) amet kogu eluks, töö väljaspool kodu, tää täisajaga, naiste/meeste ebavõrdsus) Massikultuuri levik samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid David Held: globaaldebatid Skeptikud majanduse regionaliseerumine, rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus Hüperglobalistid globaliseerumine viib piirideta maailma tekkimisele, lokaalne usaldamatus (globaalne ajastu) Transformatsionalistid piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik areng ehk säästev areng arengutee, mis rahuldab
ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire. 2) Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus o Globaliseerumine: maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. o Muutused ühiskonnas: majanduslik, sotsiaalkultuuriline, poliitiline o Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik 3) „Globaaldebatid’“ o Skeptikud: majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuse rolli tähtsus. o Hüperglobalistid: globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. o Transformatsionalistid: piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses. 4) Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine o Jätkusuutlikus: