9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate nimetada 15. Gleistumise protsessi olemus, eelmtingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis 16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaardid. 17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest. 18. Mulla potensiaalne viljakus 19. Mille alusel leitakse mulla boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda 20. Mis on maa persvektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse. 1
*Kord nädalas kontrollitakse mulla massi, seda tehakse seni kuni mulla mass muutub konstantseks. *Pärast küllastumise lõppemis kaalutakse ja kuivatakse alumiiniumtoosis olev muld 105 C temp. 2-3 tunni vältel.* Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse mg täpsusega. Üldise poorsus(Pü): suurus sõltub huumushorisondis peamiselt lõimisest orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust ja kasutavast agrotehnikast ning sügavamates horisontides peamiselt lõimise erinevusest ja gleistumise esinemisest või puudumisest.Leetmuldade sügavamate horisontide üldine poorsus on umbes 10% madalam kui huumushorisondis. Tahkefaasi tihedus(De):nim kuiva mulla tahke faasti 1 cm3 massi grammides.Mulla De on sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning nende tihedusest.Mulla De määramine põhineb tema poolt väljatõrjutud vedeliku ruumala määramisel .Määratakse 50-100 ml mahutavusega püknomeetris või mõõtekolvis.*Mõõtekolv täidetakse destilleeritud veega
Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning sinikashall. 21. Horisondid tekivad mullas põhiliselt... sademete ja auramise tõttu. Vesi paigutab ained ümber. 22. Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Piirkonda, kus muld on ning millised protsessid on ülekaalus ja kui kaua. 23. Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? Kliimaerinevused, vee, loomade ja taimede rohkus. Erinev lähtekivim. 24. Kuidas kommenteeriksid järgmisi fraase:
märjad piisav taimede varustamiseks sademete ajutiselt (nõrgalt) liigniisked (põhja- või esineb gleistumise tunnuseid, kohatist (rooste-täpid, gleilaigud); A nõrgalt
A-horisondi üleminek on ebaühtlane. A-horisondile järgnevaks horisondiks on tugevasti rähkne sisseuhtehorisont B. Mustad A-horisondi jäljed ulatuvad läbi B-horisondi 60 cm sügavuseni. B-horisondi värvus on valkjas ja kollakashall. C-horisont algab 50 cm sügavuselt ja on värvuselt kollakas-valkjas, koosneb väga tihedast rähast ja kivikamakatest. B-horisondis ja C-horisondi alguses on rohkelt roostevärvi laikusid ja pesakesi, mis on gleistumise tunnused. Kuna huumushorisondi tüsedus on 30 cm ja selle alumine kolmandik sisaldab palju teravaservalist e. kulutamata korest ning B- ja C-horisondis on näha palju gleistumise märke, siis on tegemist keskmise sügavusega gleistunud rähkmullaga. 5 2.2 Rähkmuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus
laane- või palumetsadega, kuid leetunud muldade huumuse kvaliteet jätab soovida, aga seda seisundit parandaks lupjamine. Mullaelustiku tegevus looduslikes leetunud muldades on pidurdunud või väheaktiivne, mida näitab kõdukihi mitmekihilisus. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene aktiivveevaru, vähene bioloogiline aktiivsus ja gleistumise korral ajutine liigniiskus. 5 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet KI- 50 hindepunkti LP- 35 hindepunkti LkIg- 40 hindepunkti Kaalutud keskmine 5,5 ha * 50 hp= 275 5,5 ha * 35hp= 192,5 0,5 ha * 40hp = 20 487,5/11,5= 42,4 Agromelioratiivsete võtete kasutamine Leetjas muldade korral tuleb kasutusele võtta kuivendamine, sest siis on need põllumaad
lohkudes asuvad, erosioonsetete pealekandel tekkinud mullad. Muld on parasniiske või sügavalt gleistunud, mulla veehoiuvõime on piisav taimede varustamiseks mulla ja sademte vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes näiteks erodeeritud muldadega, on deluviaalmullad oluliselt viljakamad ja nende peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Samas levivad nad nii põldudel
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal.
vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. 14
liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki ajutise ülavee mõju all, kuid sellest kõrgemal paiknevas kihis läbiuhutavad ja leetunud. Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. (EE, 2002) Gleistunud leetjas mullal on keemine C-horisondi ülemises osas ning C-horisont on kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruunivärvusega. Ajutiselt nõrgalt liigniisked põhja- või ülavetest, gleistumise tunnuseid hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Leetjas mullal puudub gleistumine, mulla veehoiuvõime piisav taimede varustamiseks mulla ja sademete vete arvel. Leostunud gleimullal on leostumise tõttu keemine 30-60 cm-st sügavamal, alaliselt liigniisked ehk märjad mullad ning allosa on tugevasti gleistunud. (Kõlli R, Ellermäe O, Tamm I. 2008) Muldade kontrastsus on suhteliselt sarnane. Gleistunud leetjas, leetjas mullal ja leostunud
vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks. 14
1. gleistumine õhuvaeses liigniiskes keskkonnas orgaaniliste ainete hapendumine taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolmevalentne raud taandub kahevalentseks. Fe 2O3 à FeO. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Selle protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Gleistumise rida:(g) üksikud roostetäpid, g nõrgalt gleistunud, G tugevalt gleistunud (gleihorisont).Tähistame G-tähega V Muud protsessid. 1.Kultuuristamine inimese sihipärane (agronoomiline) tegevus, mis tõstab mullaviljakust: huumusevaru suurendamine, mulla reaktsiooni reguleerimine, iikuvate totainete sisalduse tõstmine, mehaanilise koostise parandamine jne. 2.Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine (karjääri alad), tekivad tehnogeensed
praguneb ja enne ringi moodustumist murdub / moodustuvad praod. Tüsedus 65-..cm. Esineb rostetäppe ja laigud. Mullanimetus: Leostunud glei muld Mulla siffer: Go Profiil: O-A-BwG-CG Lõimisevalem: l-ls1-ls2-ls2 Keemine: 55-60 cm pinnast 5.2 Tüüpilised mullad 5.2.1 Gleistunud pruunmullad Gleistunud pruun muldade peamiseks tunnuseks on selgesti eristava pruunika värvusega saviakumulatiivne (argillic, cambic) horisondi olemasolu koos profiili alumises osas avalduvate gleistumise tunnustega (Cg- või BCg-horisontide esinemine. Ajutise liigniiskuse tõttu on sageli nende profiilis ka Bmg ( cambi-gleyic) või Btg (argilli-gleyic) horisondid. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999). 1 Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi
tulemusel pH 5-7, N 0,1-0,2%, P ja K alla 10mg, huumust 2-4%. Niiskepoolsed põllumullad. (Arukased, sinililled) 5)Leetunud mullad Leetunud e. leetjad kamar-karbonaatmullad (K1) moodustuvad kamardumise ja lessiveerumise protsessi tulemusel. Levivad Kesk-Eestis. Huumust 2-5%, pH 5-7, N ,01%,P ja K 2-8mg. Need on märjad põllumullad, mis vajavad künnialuse kihi kobestamist ja väetamist. 6) Soostunud kamarmullad a) gleistunud kamarmuld tekib kamardumise ja gleistumise protsessiga. Levinud enamasti Põhja- ja Lääne- Eestis. Pindmine kiht huumus, selle all sisseuhtekiht gleipesadega. pH 6, huumus 3-10%, N 0,2-0,3%, P ja K alla 10 mg. Märjad põllumullad, vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi. b) kamargleimuld (G) tekib kamardumise ja gleistumise käigus, kus huumuskihi all tekib lausaldane gleikiht. Märjad rohumaa mullad. Levinud Põhja- ja Lääne- Eestis. pH 6-7, N 0,2- 0,3%, p ja K alla 10 mg. Vajavad kuivendamist ja mineraalväetisi.
liivad. (Baf – horisont, Elg – ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 54. !Soostumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. 55. !Kamardumine! huumusainete teke ja kogunemine mulda. 56. !Leostumine! Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade ja karbonaatide)
2. vaesed lähtekivimid (aluste vähesus) Liigniiskus > 70% Wmax 3. Läbiuhtumine ja allalaskuv vee liikumine (liivadel) Fe3+ on tavalises mullas pruun, kollane 4. Filtratsioon Fe2+ on gleistumise tagajärjel sinine, hall, rohekas Fe3+ sisaldavad mineraalid muunduvad, lagunevad. Ühendid ei püsi enam koos Leetumine areneb järk-järgult: Mulla mass kaotab oma poorsuse, suureneb tihedus, halveneb vee läbilaskvus 1
b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis. Neid võib esineda ka üleminekumuldadena Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti vahel. Siis võib lähtekivimiks olla ka valkjas-hall rähkmoreen. Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on 30-40 cm alates. 2) Leetjad mullad
b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena pruunikas-hallil või kollakas-pruunil karbonaatsel liiv-savi või savi-liiv moreenil Kesk-Eestis. Neid võib esineda ka üleminekumuldadena Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti vahel. Siis võib lähtekivimiks olla ka valkjas-hall rähkmoreen. Põhitunnuseks on savistumine. Need on Eesti parimad mullad. Kihisemine on 30-40 cm alates. 2) Leetjad mullad
suunas. Kõrgest põhjaveeseisust põhjustatud pikaajalise liigniiskuse korral on huumushorisont toorhuumuslik, kusjuures turvastumise tunnused on nõrgemad kui pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral. Huumuskihi all olevad horisondid on tugevasti gleistunud, gleistumisintensiivsus aga nendel muldadel suureneb profiili sügavuse suunas. Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Turvastunud kihi all on pidev gleihorisont. Gleistumise intensiivsuse muutumise järgi on võimalik kindlaks teha, kas liigniiskus on põhjustatud pinna- või põhjaveest. Kui gleistumise intensiivsus suureneb allpool, on tegemist kõrgest põhjaveeseisust tingitud liigniiskusega. Kui liigniiskus on põhjustatud nii pinna- kui ka põhjaveest, ei ole see tunnus nii selgepiiriline. Pahed. Mulla liigniiskusega kaasneb rida pahesid, mis raskendavad liigniiskete muldade harimist ning vähendavad nende alade saagikust ja alandavad saagi kvaliteeti:
või liivad. (Baf horisont, Elg ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 5) Soostumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm, siis nimetatakse seda soomullaks, madalsoo M. Kamardumist ei peeta mullatekke elementaarprotsessiks, sest kamardumisega seondub huumusainete teke ja kogunemine mulda. Eesti Mullastik Muldi võib klassifitseerida mitmeti
kibuvits). Liigirikkust soosib mosaiiksus. Lähtekoosluseks salu-, laane- ja palumetsad. 1.3.1. kuiva pärisarurohumaa kkt.- tekkinud salumetsadest. Levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. Muld enamasti kuiv või parasniiske. 1.3.2. niiske pärisarurohumaa kkt.- levinud madalates nõgudes või laugete nõlvade jalamitel. Sügavamates mullahorisontides ilmneb gleistumise tunnuseid. 1.4. Nõmmerohumaade tüübirühm- tekkinud nõmmemännikutest raie või metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel.
De - Dm Pü (%)= × 100 De Mulla poorsus on üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eristab teda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Üldise poorsuse suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü tavaliselt 40...50%. Sügavamates horisontides võib see olla 27...35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1
muutus suurem, kergetes lõimistes väiksem. 38. Mulla poorsus Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90..
Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine, alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvagleistumine. Pidev gleistumine tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), ajutise või perioodilise gleistumise korral tekivad mullahorisontidesse sinakad ja rohekad plekid, laigud ja sooned. · Sooldumine on lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda. Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi
grammides. 30. Mulla poorsus. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90..
huumusainete liikumist alumistesse mullahorisontidesse). Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline horisont E. Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B- horisont nõrgliiva või -kivina. Moor-tüüpi metsahuumus koosneb tavaliselt kuni kolmekihilisest metsakõduhorisondist, mille tüsedus kõigub vastavalt lagunemistingimustele 3-10cm (üle 10cm nimet. turvastunud-moor). Ülemine O1 on sarnane moder-tüüpi huumusele, sisaldades 1-2 aasta varist. Sellele järgneb fermentatiivne O2 horisont, mis on viltja iseloomuga, seeneniitidest ja
Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline horisont E. Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soostavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades sarapuu ja pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn.
lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline leethorisont e. eluviaalhorisont (A2). Selle alla kujuneb tumedam (pruun kuni mustjaspruun) sisseuhtehorisont e. illuviaalhorisont (B), kuhu kogunevad väljauhutud mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soodustavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades h. sarapuu, mage sõstar, h.kuslapuu ja h. pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (h
annaabi.ee 
