Millest koosnevad ? jms ) Paepealne muld. ( Põja ja LääneEestis, kivised, põuatundlikud, lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal ) Leetunud muld / leedemuld. ( Ilma rohttaimedeta männimetsade all > leedemullad, rohttaimede all mõnele rikkamale lähtekivimile > leetunud mullad ) Soomuld. ( Eestis laialdase levikuga, 30cm + turbahorisont, mille all on gleihorisont ) Gleimuld. ( Suurima levikuga Eestis, rohkem LääneEestis, gleihorisondist koosnev ) Tehismullad. ( Esineb rohkem IdaVirumaal, põlevkivi ja fosforiidikarjäärides, suuremates kruusakarjäärides, muld tekib ning areneb ise ) Rähkmullad. ( Põhja ja LääneEesti paealadel, paksema moreenihorisondi peal, kõrge toitainega muld ) · Milliseid niite nimetatakse primaarseteks / sekundaarseteks niitudeks ? Primaarsed niidud on olnud tekkest peale niidud. Sekundaarsed niidud on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele
vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad
Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja 27 suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad
vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG. Veepinna vahe tulvavete ja suvise vee madalseisu vahel tunduvalt väiksem (st jõesängiäärsel tasasel lammil) ja üleujutus pikaajalisem. Põhjavesi ulatub mullaprofiili ja kapillaarvööde enamasti mulla pinnale. Profiil koosneb tüsedast AT või A horisondist ja gleihorisondist. 3. Lammi-turvastunud muld AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani. Orgaanilise aine poolest rikkamad (turbased) kihid vaheladuvad org. ainest vaeste mudaste kihtidega. 4. Lammi-madalsoomuld AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel. Vähemalt 30 cm turbahorisondile järgneb tavaliselt gleihorisont. Omadustelt sarnased madalsoomuldadega. IX Tüüp Rannikumullad
annaabi.ee 
